"Impulss": ebaadekvaatses olekus PERH-i kirurg vigastas patsiendi unearterit
ETV saate "Impulss" seekordne fookus on patsiendikindlustusel. Saate arutelu eel näidatav videolugu kajastab juulis Põhja-Eesti regionaalhaiglas toimunud operatsiooni, mille käigus vigastas tippkirurg patsiendi unearterit. Tunnistajate selgituste järgi käitus arst sel päeval ebaadekvaatselt.
Juuli lõpus suundus 70-ndates naine Põhja-Eesti regionaalhaiglasse operatsioonile. Arstide eesmärgiks oli eemaldada igeme piirkonna pahaloomuline kasvaja, mis tundus mõned kuud varem hambaarstile rutiinse kontrolli käigus kahtlane.
"Impulsile" andis kirjaliku kommentaari patsiendi nõusolekul tema tütar, kes oli emale terviseasjade ajamisel ja haiglas olles toeks.
"Ige andis märku hambapesul, veidi veritsedes ja hambaarst suunas ema Tallinnasse kontrolli. Meile öeldi, et eemaldada tuleb hambad ja ige, plastikaks asendatakse ige käe pealt võetud nahaga," kirjeldas tütar.
Keerulist viis tundi kestvat operatsiooni viis läbi üheksaliikmeline ravimeeskond. Operatiooni juhtis tol hetkel 50-aastane kirurg, kel sarnaste lõikustega kogemust mitukümmend aastat. Ometi käitus ta teiste meedikute hinnangul sel tööpäeval imelikult. Toona lahtirullunud olukorda kirjeldasid PERH-i ravikvaliteedi eest vastutavad juhid konkreetsel operatsioonil viibinud personali seletuskirjade põhjal.
"Mitmes seletuskirjas toodi välja, et alkoholilõhnasid ei olnud. Küll aga oli ilmingud, mis viitasid ebaadekvaatsele seisundile, juba mainitud, et ta ei osanud võib-olla instrumente korrektselt kätte võtta, ei osanud nende nimesid, käitus ebatavaliselt bravuurikalt, kohati jällegi ebatavaliselt pidurdatult. Välja toodi kõikumisi, vajadust hoida tasakaalu," rääkis PERH-i kvaliteediteenistuse juhataja Priit Tohver.
"Ühes seletuskirjas käib läbi, et ta pidi opilauast kinni hoidma, et tasakaalu hoida. Me ei saa öelda, et tegu oli alkoholijoobega, aga see oli üks asi, mida kahtlustati, jah," lisas Tohver.
PERH-i ülemarst ja juhatuse liige Kristo Erikson rääkis "Impulsile", et kõige rohkem on kõnealuse arsti puhul mainitud koordinatsioonihäireid, teatud hetkel kõnest arusaamist ja ka kõnelemist ehk väliseid tunnuseid, mis võivad viidata nii joobele, väsimusele kui ka stressile. "Neid võimalusi on palju, aga igal juhul sellises seisundis ravitöös osaleda ei tohiks."
Esimene pool pikast operatsioonist läks edukalt ja kasvaja eemaldati, ent kriitiliseks kujunes operatsiooni teine pool.
"Sellest hetkest, kui läks selle nahalapi tagasipaigaldamisele või nahalapi plastika tegemisele, tekkis probleem veresoontega. Ehk siis kirurg lõikas läbi välise unearteri, mis mingitel tingimustel võib isegi olla okei asi, mida teha, aga see on igal juhul ebastandardne sellises operatsioonis," kommenteeris Tohver.
Eriksoni sõnul olevat teine kirurg juhtinud ka tähelepanu, et antud soone kasutamine uue vereringe tekitamiseks plastikapiirkonnas tõenäoliselt ei õnnestu.
"Ja mis oli kindlasti ebatavaline ja millele mitmed ruumis olnud inimesed tähelepanu juhtisid, oli see, et kui sellest läbilõikamisest tekkis verejooks, siis kirurg ei osanud seda peatada," lisas Tohver.
Välise unearteri läbilõikamine tekitas suure verejooksu. Kiiresti sekkus operatsiooni juures viibinud noorem, toona 30-aastane kirurg, kes asus verejooksu peatama.
"Sellel hetkel, kui tekkis verejooks, sekkus tõepoolest noorem kolleeg ja sai üsna kiiresti selle verejooksu kontrolli alla. Ja kuna olid tekkinud operatsioonitoas kahtlused, et juhtivkirurg ei suuda operatsiooni läbi viia, juhatati ta operatsioonilaua kõrvalt kõrvale," kinnitas Erikson.
Patsiendi tütre sõnul öelnud pärast operatsiooni intensiivravi arst, et oli ootamatu veritsus, kuid see saadi pidama. "Kirurgid seda ei maininud ja jätsid märkimata ka selle, et oleks midagi valesti läinud. Epikriisis on ainult märgitud, et operatsiooniaegne verekadu üks liiter. Arsti viga või ootamatut olukorda/juhtumit ei ole mainitud."
Ema ja tütar elasid pärast operatsiooni teadmises, et suures plaanis läks kõik hästi. Samas pikenes patsiendi haiglas veedetud aeg ja esialgu öeldud ühe nädala asemel tuli seal olla kaks.
"Emale jäi mulje, et arstid ei uskunud, et tal on hingamisraskused ja hingamistakistus. Aga just hingamisraskused ja verekadu olid ilmselt põhjuseks, miks ema oli pärast operatsiooni väga väsinud ja nõrk. "
PERH-i ülemarst ja juhatuse liige Kriso Erikson ütles kommentaariks: "Vaatamata sellele taustale patsient ei saanud tervisekahjustust, mis oleks püsiv. Ja kunagi ei saa öelda 100 protsenti, aga tegelikult antud komplikatsioon ei peaks pikendama tema paranemist, nii et võib öelda, et oli tegemist õnneliku õnnetusega."
Et opisaalis võis juhtuda midagi ebatavalist, kuulis patsiendi pere esimest korda alles kaks kuud pärast operatsiooni ajakirjanikult.
"Arstide ja haigla poolne varjamine tekitab pettumust. Ravimeeskonna poolt ootaks sellistel juhtudel vea tunnistamist ja vabandamist," ütles patsiendi tütar.
Priit Tohver kinnitas, et raviveast peaks saama teadma vahetult pärast selle toimumist. "Meil oli absoluutselt plaanis juba enne selle loo ilmumist patsienti teavitada sellest. Kuna meie menetlus oli veel otsi kokku tõmbamas, siis me ei tahtnud minna patsiendiga rääkima enne seda, kui meil olid kõik faktid paigas."
Kristo Erikson täiendas: "Ma pean vabandama, meie suhtlus ka patsiendiga jäi palju hiljemaks, kui oleks pidanud olema. Aga paratamatult me pidime koguma kõik need tõendid kokku, mis meil seal laiali olid."
Tegelikult ei teadnud ka Erikson ja Tohver pikalt, mis nende haiglas juhtus. Lõpuks, kui operatsioonist oli möödunud kuu ja paar päeva, jõudis info anonüümse vihje kaudu eetikakomiteeni ja sealt edasi ülemarst Kristo Eriksonini. Päev hiljem, 27. augustil käivitas PERH majasisese auditi, kuid kõige kaalukamate tõendite kogumiseks oldi lootusetult hiljaks jäänud.
"Juhatuseni jõudis informatsioon tegelikult üle kuu aja hiljem ja see tuli töötajate kaudu, kes olid mures, et kas me reageerime sellise juhtumi peale," ütles Erikson, kelle sõnul jäi informatsioon toppama järgmiste juhtide tasandile.
Priit Tohveri sõnul jäi osa tõendeid kogumata. "Ehk siis kui on kahtlus näiteks joobeseisundile, siis oleks muidugi ka hea seda verifitseerida, andes vereproovid. Just tol hetkel seda ei tehtud. On ka väga raske sundida kedagi seda andma. Tegelikult sa pead ju nõusoleku andma selleks, see on üks asi. Teine on siis see, et kuna see jõudis alles enam kui kuu aega hiljem, siis ka igasugune videomaterjal sellest päevast on tänaseks kustutatud."
Kuna antud loo analüüsi osas pole veel kõik protsessid haiglasiseselt lõpuni jõudnud, siis jätab "Impulss" tohtri nime mainimata. Patsiendis tekitab aga teave, et ta usaldas oma elu ebaadekvaatses seisus arsti hoolde, väga vastakaid tundeid.
"See pole mõeldav, et joobes olekus võetakse ette terveks päevaks planeeritud operatsioon. Võimalik, et mu ema oleks operatsioonil oma elu kaotanud. Ema arvates ei tohiks selline arst enam arstina töötada," lausus patsiendi tütar.
Kirurgi CV on muljetavaldav. Internetis saab lugeda, et ta täiendanud end mitmel pool maailmas ja esinenud konverentsidel ning koolitustel. Lisaks PERH-ile töötab ta ka erakliinikutes, tehes kokku kuni 700 operatsiooni aastas.
"Eestis ei olegi keerulisi operatsioone väga palju, aga minu teada selle piirkonna operatsioonide jaoks on tema kindlasti üks meie kogenumaid kirurge," nentis Tohver.
Kristo Eriksoni sõnul on tegemist kogenud kirurgiga, kes on seda tüüpi operatsioone teinud aastaid ja tulemused on head.
Allikatega suheldes tekib aga arusaamine, et kahtlused võimaliku napsilembuse suhtes ei tule tühja koha pealt. See küll otseselt ei tõesta operatsioonil toimunu kohta midagi, aga napilt kuu aega varem sattus sama arst Tartus seadusega pahuksisse.
Juuni lõpus kogunes ülikoolilinnas konkreetse eriala residentuuri eksamikomisjon, mille liige on ka selle loo keskmes olev kirurg. Kella kümne paiku hommikul parkis kirurg kliinikumi parklas auto kõnniteele ja asus avalikus kohas urineerima. Sündmuskohale saabunud politseipatrull tuvastas mehel alkoholi tarvitamise tunnused. Videokaamera salvestiselt selgus, et sama mees oli sõiduautoga ise parklasse sõitnud. Politsei algatas mehe suhtes väärteomenetluse.
Et noorarstid saaksid tol päeval siiski eksami tehtud, palus komisjonitööle hilinenud kirurg appi kolleegi, et too pargiks politsei silme all tema auto kõnniteelt parkimiskohale. Ja kuigi kirurgil tuvastati tol päeval joove, siis teised arstid midagi ebatavalist tema käitumises ei märganud.
"Jah, oleks me tahtnud küll teada sellest, sellepärast, et kui keegi jääb sellise probleemiga vahele, siis see viitab sellele, et siin võib olla tõsisem probleem ja me oleme kohe selle võrra tähelepanelikud ka selle töötaja osas, me saame pakkuda talle abi," ütles Tohver.
Kristo Erikson möönis, et kui selline info jõuab töökaaslasteni, siis on viimane aeg vestelda inimesega ja mõelda koos, kuidas asi ära lahendada nii, et midagi hullemat ei juhtu.
Pärast kõnealust operatsiooni siirdus arst puhkusele, mille järel naasis esialgu tööle. Praeguseks on ta poolte kokkuleppel PERH-ist lahkunud. Samuti pani poolte kokkuleppel ameti maha kirurgiakliiniku senine juhataja.
"Impulss" suhtles ka süüdistuste alla sattunud arstiga, aga saatemeeskonna kirjadele vastas hoopis teda esindav jurist. Mõni tund enne loo eetrisse minekut teatas ta, et kirurg on läbipõlenud.
"Pikaaegne kurnatus, pidev väsimustunne, emotsionaalne tühjus, pettumus nii-öelda süsteemis, mis on toonud kaasa keskendusmisraskusi, ärevust, unehäireid ja depressiooni," teatas jurist.
Jurist lisas, et vahetult operatsioonile eelnenud ööl jäi kogu arsti pere viirushaigusesse, sealhulgas kolme kuu vanune laps, mistõttu arst ei saanud magada ja võttis unerohtu. "Kõik see kumuleerus selliselt, et operatsioonil ta tundis sellist äärmist äkilist väsimustunnet, et pidas õigeks anda töö üle assistendile, kes nõustus ja viis operatsiooni planeeritult lõpule."
Kristo Erikson ütles kokkuvõtteks: "Meil on äärmiselt kahju regionaalhaiglana, et selline sündmus juhtus siin ja kindlasti proovime teha kõike, et kunagi selliseid asju ei juhtuks. See on ka selline hea näide kohe jõustuva patsiendikindlustusseaduse valguses, et kui me tahame, et patsiendil oleks kõik hästi, kui me tahame, et me püsime selles õigusruumis, siis mitte me ei ole sunnitud, vaid peab olema meie tahe väga hästi dokumenteerida. Kui juhtub kõrvalekalle või tekib komplikatsioon, siis me peame ka sellest raporteerima."
"Impulss" kohtus ka patsiendiga, kes paraneb enda kodus. Ta palus rõhutada, et kogu ülejäänud temaga kokku puutunud personalile ei ole tal ühtegi halba sõna - nii arstid, õed kui hooldajad olid väga sõbralikud ja tähelepanelikud.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi