Tänavu 27. aprilli õhtul pidasid hambuni relvastatud politseinikud Saku vallas soliidses elurajoonis kinni 48-aastase Hannese, kes vaid mõni minut varem tulistas oma naabrimeest. Teisel pool tänavat oma kodu ukse ees lamas 43-aastane nelja lapse isa Jaak, kelle kõhtu ja alakeha oli läbinud kolm kuuli.

Tagantjärele vaadates meenutab pisikeses Metsanurme asumis aset leidnud konflikt Tammsaare "Tõde ja õigust". Kaks naabrimeest, keda lahutab kolm meetrit lai tänavajupp, ei saanud omavahel õieti läbi alates ajast, kui autoärimees Jaak sinna kümmekond aastat tagasi oma perele maja ehitas. Piirkonnas varem elanud Hannest hakkasid häirima uue naabri peod ja vali muusika. Jaaku omakorda see, et Hannes teda pidevalt filmib.

"Ta selles mõttes alustas kogu oma uute naabrite tervitamise protsessi väga vale jalaga, sest lükkas väljas lund ja lendas mu naisele peale, et kuulge, siin on koera junnid. Kas teie koera omad? Naine jalutas kutsikaga. Sa oled nagu täiskasvanud mees, kui mingeid muresid on, tule räägi mehega. Ei pea elama välja ennast naiste peal, onju. Sellest ajast /.../ oleme hoidnud kumbki oma nurka ja kui ma ära olen väsinud sellest, et ta pidevalt pildistab ja filmib, siis ma olen saatnud mõne rahvusvaheliselt kaheti mittemõistetava žesti talle siit üle aia," rääkis Jaak.

Tol hetkel siseministeeriumi infotehnoloogia keskuses ehk SMIT-is töötanud Hannesosales vanemarendajana Eesti riigi jaoks mitme üliolulise andmebaasi ja tarkvaralahenduse loomises, sealhulgas näiteks politsei jaoks. Ametiga käib automaatselt kaasas kõrgeim riigisaladuse luba, mis tähendab kaitsepolitsei taustakontrolli, mille käigus valgustatakse läbi ka eraelu. 

Vaikse ja tagasihoidliku loomuga Hannese pere hoiab pigem omaette ja naabritega eriti ei suhtle. Ajapikku sai politsei Hanneselt rea väljakutseid ja isegi ühe kuriteoavalduse, et naabrid rikuvad süsteemselt öörahu.

"Politsei oli pidev külaline. /.../ Ja probleem oli seal see, et me pidime neid väljakutsumistega tagasi hoidma, sest seesama kogukond on meie ümber, need majapidamised seal, kord ühe juures, kord teise juures, siis sa ei saa ju niiviisi, et kutsud, jälle öörahu rikkumine, jälle teine aadress, järgmine aadress – kolm põhiaadressi oli. /.../ Et siis on järelikult kiuslik naaber ju," rääkis Hannes.

"Me oleme kõik inimesed, igaüks teeb vahest pulli, paneb pidu. Mis seal siis on? Ja kui kuus naabrit on minu juures, kuulavad koos minuga muusikat ja ühele see ei meeldi, siis kuna tegemist on päevase ajaga, elagu üle see paar tunnikest," kommenteeris Jaak.

Aastate jooksul pöördus Hannese pere ühiselu reeglite rikkumise kaebusega politseisse vähemalt 12 korda, sealhulgas teiste naabrite õuest kostuva lärmi tõttu.

Hannesele tundub, et naabrid lärmavad lausa sihilikult, et teda rivist välja ajada, kuni selleni, et saab konkreetseid ähvardusi ja sõimu. Kuna kohalik politseikonstaabel soovitas tal võimalusel rikkumised üles filmida, oli tal mobiiltelefon alati käepärast. Hannese sõnul tundis ta end korduvalt ohustatult.

"Tule välja, lööme lõua sirgu. Me ei sõida, me ei käi eriti, mina ei käi üldse seal tänaval jalgsi. Seal piirkonnas ei ole tervislik liikuda, kui on selline suhtumine," rääkis Hannes.

"Kas sulle meeldiks, kui filmitakse pidevalt sinu lapsi, naabrite lapsi, kõiki lapsi? See ei ole terve inimese käitumine. /.../ Me võime ainult mõelda, mida ta nende videotega teeb, mis ta siin lastest teeb, see ajab mul higiseks selja," kommenteeris Jaak.

Endine politseinik ja kogenud relvainstruktor Tõnis Orumaa tutvus "Pealtnägija" palvel videomaterjalidega.

"Ma kogu seda kammajaad vaadates, mis seal toimus, siis ma vaataks üle tee nendele inimestele otsa. /.../ Politsei näeb, kui inimesel on relv ja relvaluba. Kui see konflikt on nii pikalt toimunud, siis miks piirkonnapolitseinik seda ei lahendanud?" kommenteeris Orumaa.

"See, et ühel osapoolel on relv, pigem ei tohiks teha meid ärevaks, sest kui isikul on relvaluba ja talle on see ametlikult väljastatud, siis ilmselt ta tunneb ka õiguslikku regulatsiooni, kuidas seda kasutada. Ja ma usun, et me ei peaks usaldamatust üles näitama iseenda organisatsiooni vastu, kes me neid lube väljastame," selgitas Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants.

Tulistamiseni viinud arengud

Kui kõik eelnev jäi ühe küla piiresse, siis 27. aprillil hargnevad sündmused said üleriigiliseks kõneaineks. Jaak pidas kaunil kevadpäeval sõpradega talguid ja rajas uusi peenraid. Töö kõrvale joodi õlut ja kuulati automakist muusikat. Kella kuue paiku õhtul saabus Hannese kutsel taas politsei.

"Küsisid, kuulate siin muusikat. Fikseerisid olukorra, ütlesid, et kõik on normaalne, midagi üleliia ei ole, läksid minema. Ütlesin, et meie kavatseme siin edasi olla. Kell on sisuliselt päev," kirjeldas Jaak.

"Ja pärast politsei lahkumist keerati muss veel kõvemaks, et igav on ju," sõnas Hannes.

Jaak tunnistab, et provotseeris teadlikult naabrit ja pani muusika meelega valjemaks. "Et ta kuuleks, et muusika võib mängida."

Hannes ei teinud lärmist esialgu välja, kuid kella seitsme paiku kadus majas järsku elekter.

"Küsisid seal lähedal elavatelt tuttavatelt, kas neil on ka elektriga mingid probleemid. Nemad vastasid, et ei ole. Siis nad läksid kogu perega õue. /.../ Ja siis nad avastasid, et see elektrikilp /.../ on välja lülitatud ja just nende maja on elektrita," rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristjan Lill.

Sel hetkel lähenesid perele talgulised, kes seni asja eemalt jälginud. Mõlemas leeris filmiti, lisaks jäi olukord mitme valvekaamera vaatevälja.

"Minu naine tuli väravast välja, läks küsima, et miks te meid kogu aeg filmite. Palun vastake," meenutas Jaak.

"Ja kuna mina olin kunagi endale lubanud, et mina sellele vennale enda perekonnale liiga teha ei luba ja eks mul ühel hetkel kees üle," lisas ta.

Nüüd sööstis Jaak järsku naabrimehe poole. "Mõtlesin, et lähen sellest tüdrukute turvakarjast läbi, äkki jõuan tema juurde, võtan tal rinnust kinni, küsin, et milles, mees, su probleem on," rääkis Jaak. "Kui ma ta maast lahti tõstan, ta vastu haugub ja ikka edasi pläriseb, võib-olla oleksin kõrvakiilu pannud," vastas Jaak küsimusele, kas ta oleks Hannest löönud.

Pärast ebaõnnestunud katset naaber kinni nabida, väljus Jaak võõrast hoovist. Samal ajal, kui sõnelus jätkus, helistas Hannese abikaasa hädaabinumbrile 112. 

Keegi ei märganud, et tagaajamise järel laadis Hannes kaasas olnud püstoli CZ-75, kuid kuna otsest ohtu enam ei olnud, pistis ta relva tagasi taskusse.

Sõnelus aga jätkus ja nüüd jooksis Jaak uuesti naabrimehe suunas ning hetk hiljem toimus lask ja hiljem veel teine ja kolmaski.

"Seal mingis momendis võib-olla oleks isik – antud hetkel ründaja – suutnud ka võib-olla selle relva kätte saada ja sealt oleks võinud hargneda hoopis midagi muud," kommenteeris Kristjan Lill.

Jaak vajus kuuskede alla pikali. Tulistaja taandus aia tagumisse otsa ja selle järel tormasid kohale ülejäänud naabrid. 

"Väga ebamõistlik käitumine. Kui oleks helistanud 112, jooksnud selle nii-öelda maaslamaja juurde ja küsinud, kuidas temal on, vaadanud, kuidas elupäästvat esmaabi hakata andma, oleks väga okei. Aga sa lähed lihtsalt relvaga inimest telefoniga tegelikult provotseerima," kommenteeris Tõnis Orumaa nähtud videoid.

Kiirabi oodates tundusid minutid tundidena. Esimest korda õhtu jooksul jäi autoraadio vait. Kõik olid šokis. Kell 20.06 ehk seitse minutit pärast kuulitabamuste saamist tõusis Jaak püsti ja tegi naabrimehe suunas selgestikõlava avalduse: "Hannes, pea meeles. Siitmaalt sai meie külm sõda otsa. Kuuslite jah?"

"Peale seda tegelikult ta täitsa omal jalal jalutas oma krundi poole, lippas üle aiaplangu ja jalutas oma krundi poole," kirjeldas Lill.

Peagi kõlasid sireenid. Metsanurmesse kihutasid kõik piirkonna politseipatrullid, lisaks relvastatud kiirreageerijad – kokku paarkümmend ametnikku.

"Kõik sündmused, mis on seotud relvadega, on politsei jaoks ülitõsised, sinna reageeritakse kõige kõrgema prioriteediga väljakutsega," kinnitas Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants.

"See olukord lahenes üllatavalt lihtsalt ehk tulistaja oli teada andnud, et ta on relva viinud ära oma siseruumidesse, eemaldanud salve. Ta ootab politseid, ta rohkem kellelegi ohtu ei põhjusta," lisas Prants Saku valla väljakutse kohta.

Kriminaalmenetlus lõpetati hädakaitse põhjendusega

Samal ajal, kui Hannes peeti oma kodumaja värava ees kinni, andsid meedikud naabrimehele esmaabi.

"Eesti politsei siin tegeles kogu selle protsessiga nagu üliprofessionaalselt, milliste jõududega reageeriti, kõik oli nagu mul müts maha Eesti politsei ees. Aga pärast seda, mis hakkas toimuma kabinetihämarustes, see on nagu tõsine naljanumber," kommenteeris Jaak.

Jaak toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kust ta lasti juba järgmisel päeval kodusele ravile. Ajakirjanduses ilmus mitu lugu, kus naabrid kirjeldavad tulistajat kui ebastabiilset isikut, kes olevat piirkonda pikalt painanud.

Hannese suhtes algatati kriminaaluurimine kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi järgi.

Enda arvates tapmiskatse üle elanud Jaagule tundub seegi juba mõnitamine, aga tõeline šokk tabas teda 22. oktoobril, kui prokurörilt saabus kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Ringkonnaprokuratuuri esindaja Kristjan Lille sõnul oli Jaak ise agressiivne ja Hannese tegutsemine jäi selgelt hädakaitse piiresse.

"Relva ta kasutas, ma ütleks, säästvaimal viisil. Esimene lask, tundub, oli niisugune ennetav, tundub, et see ei tabanud isikut, arvestades, kuidas ta jooksis. Ja järgmised kaks olid samuti kõik jalapiirkonda. See olukord oleks hoopis teistsugune, kui esimene lask oleks otse pähe. Siis me tõenäoliselt hädakaitsest ei räägiks, räägiks hädakaitse piiride rikkumisest," selgitas Lill.

"Ta tegelikult tegi rohkem, kui ta pidi tegema. Kui me võtame puhtalt selle seaduse mõtte. /.../ Ja hädakaitse puhul ongi see, et inimene ründab ehk ta tegi õigusvastast rünnet, sest tal ei olnud mingit õigustatud tegevust, miks ta pidi minema naabri aeda ja naabrit jälitama asuma," kommenteeris Orumaa.

"Meil on küllalt ajaloos, lähiajaloos juhtumeid, kus üks löök ja inimene on surnud. Sakus oli mingi liiklusraevu situatsioon parklas, sai jalaga – surnud –, kahe lapse, kahe tütre isa ja nii edasi ja nii edasi. Kui ma oleks seal kolki saanud või oleks mind ära tapetud, siis oleks nagu selge, kes kurjategija on," rääkis Hannes. 

Spetsialistide sõnul pole seaduse järgi otsest vahet, kas rünnaku tõrjumiseks kasutada rusikat, kätte juhtuvat puuhalgu või loaga tulirelva. Jaagu meelest on aga uurimine praak või kinnimätsimine, alustades sellest, et siiani pole selge, kuidas tekkis talle kolm laskehaava, kui videos kõlab kolm lasku, millest üks oli hoiatuslask mööda nagu Hannes ise väidab.

"Poole aasta jooksul ei suuda prokuratuur, menetleja, uurijad üheselt selgeks teha, mitu lasku toimus. See on õigusemõistmiseks minu arust esimene asi. Seda ei ole tehtud, räägitakse siiamaani kolmest kuni kuuest lasust. /.../ Ma saan aru, miks see nii on – et jätta ruumi tulistaja valedele, et toimus ka hoiatuslask, mida tegelikult ei olnud," leidis Jaak.

Hannese sõnul tegi ta ühe hoiatuslasu. "Ja selle ma tegin tema eest põgenedes, seljaga tema poole."

On fakt, et sündmuspaigalt leiti kolm hülssi ja haiglas fikseeriti Jaagul kolm kuulilennutee kanalit. Tagantjärele oletavad uurijad, et üks kuul võis korraga tekitada Jaagule mitu vigastust. 

Jaak leiab, et sündmust jäädvustas rohkem kaameraid, kui politsei viitsis kokku koguda ja see pilt oleks näidanud täpselt, kuidas sündmused hargnesid, muu hulgas, kuidas Hannes teda eelnevalt provotseeris. Näiteks on ühest nende tehtud videost näha, kuidas Hannese hoovis on veel kaks kaamerat, mis on suunatud täpselt sündmuste tulipunkti, aga väidetavalt need ei töötanud.

"Kriminaalasja materjalidesse on ainult üks nurgatagune kaamera pandud, mis ei näita mitte midagi ja ka sealt on lõigatud välja kogu see eelnev situatsioon, kogu see osa, kus on minu esimene jooks, kus ta seisab seal kaamera all, laeb relva, paneb selle taskusse ja tuleb provotseerima. Uurimismaterjalides on selgesõnaliselt välja toodud, et sündmuskoha vaatlusel ümbruskaudsetel majadel rohkem kaameraid ei tuvastatud. Kaks kaamerat on seal majal, kaks kaamerat on siin majal. Ja vägisi jääb mulje, et tahetakse kinni mätsida," rääkis Jaak.

"Kriminaalmenetlus peab olema otstarbekas ehk siis kas duubeldada ühte ja sama tõendamiseseme asjaolu mitu korda. /.../ Pigem peaks olema eesmärk see, et me minimaalsete tõenditega saavutame maksimaalse tulemuse. Ehk siis, kui meil on üks väga hea tõend, mis objektiivselt kinnitab aega, kohta, tegutsemisviisi, siis me ei peaks täiendama seda nüüd sama konkreetset fakti mingisuguse teise kaameraga," selgitas Raigo Prants.

Prokurör Lille sõnul hinnatakse igas kaasuses tõendeid eraldi ja mitte alati pole hädakaitse kinnitust leidnud. Aga antud juhul on kõige kõnekamad kaadrid, mis näitavad Jaaku Hannest taga ajamas ja lisaks ei kohusta seadus hoiatuslasku tegema.

Jaak palkas aga advokaadi ja plaanib kaevata riigiprokuratuuri, et uurimine taasavataks.

"Mina oleks tahtnud, et kohus ütleb, Jaak, sa oled loll, nii ei tehta. Ise oled süüdi, ise said oma paugud sisse, ela selle teadmisega edasi. Mul oleks sellest täiesti piisanud, et kohus oleks öelnud, et ongi minu viga," rääkis Jaak.

"Tal vedas, et minusuguse vastu ta sattus, ta tegelikult peaks mulle kingituse tegema oma teise sünnipäeva puhul ja mõistuse pähe võtma," sõnas aga Hannes.

Hannes on praeguseks riigiametist omal soovil lahkunud ja töötab juba uuel töökohal. Metsanurme koju pole ta poole aasta jooksul naasnud, sest tegelik ründaja on tema sõnul vabaduses.