Kaitseliit demonstreeris meediale fpv-droone, mis on hangitud Eesti ettevõtete ja eraisikute toetustega. Süstemaatiliselt hakkas kaitseliit oma allüksusi koolitama võitluseks droonikeskkonnas umbes aasta tagasi.

Nüüd võetakse õppeprogrammi ründedroonid. Osa neist on Hiina kaup, osa on valmistanud Tartus asuv ettevõte Quadix. Aparaat peaks suutma pooleteistkilose lasti kanda 15 kilomeetri kaugusele, ütleb kaitseliidu drooniarendusüksuse võitleja.

"Tagasiside Ukrainast on, et väljaõpe võib võtta kahest nelja nädalani. Aga nendega saab ka väga täpseid rünnakuid teha ja väga kitsastesse kohtadesse lennata. Ja selle jaoks on vaja kogemust ja harjutada," ütles kaitseliidu droonioperaator

Ka droonivastases võitluses on kaitseliit võtnud eeskuju Ukrainalt. Aeglasemate droonide tõrjeks on näiteks kasutusel maasturile paigutatud paar kaitseliidu Rootsi kuulipildujaid. Ukraina sõjas on droonikaitse arenenud kaugele - rinde lähedal on kõik sõidukid varustatud droonituvastus- ja segamisseadmetega.

"Erinevaid tehnoloogiaid, kuidas droonitõrjest läbi pääseda ja kuidas paremini droonitõrjet teha, tuleb iga kuu. Meie peamine eesmärk on kõige sellega kaasas olla ja arendada välja seda võimekust kiiresti kohaneda," ütles

Droonid osteti reservväelaste fondist kogunenud umbes 50 000 euro eest. Hiina valitseb turgu nii droonide kui nendele vajalike komponentide tootmisel. Kohalikul tootmisel on siiski oma eelised.

"Eesti tootjate eelis meie vaates on see, et saab pidevalt pakkuda ka seda tuge kaitseväelastele, kes seda seadet tundma õpivad ja arendavad - ka selline pidev tagasiside. Mis võiks veel olla teistmoodi?" ütles Riigikaitse Edendamise SA juhataja Mait Palts.