Taristuminister Vladimir Sveti (SDE) hinnangul vajavad elutähtsaid teenuseid pakkuvad ettevõtted nagu lennujaam, Elering või sadamad luba oma territooriumile tunginud võõrad droonid alla lasta.

"Meil on vaja luua selline õiguslik raamistik, mis loob ilma pikema menetluseta ja minu isiklikul arvamusel ka vajadusel ilma politseid kaasamata seal alades, kus on keelatud droonidega lennata, võimaluse nende droonide mahavõtmiseks," rääkis Svet.

"See on vajalik meie kriitilise taristu kaitsmiseks. Seda on vaja selleks, et lennujaam saaks turvaliselt opereerida, kui me räägime lennujaamast," lisas ta.

"Suure tõenäosusega on neid, kes tulevikus võivad droone alla võtta, palju rohkem. Täna on see luba politseil, kaitsepolitseil, Kaitseliidul. Tulevikus me arvatavasti jõuame sinna, et neil objektidel, näiteks elutähtsa teenuse osutaja objektidel on õigus oma objektil alla tuua. Või siis turvafirmal, kes seda objekti valvab. Teatud ohutasemest võib siis kellelgi ka tekkida õigus neid droone oma territooriumil alla tuua," rääkis siseminister Lauri Läänemets (SDE).

Läänemets ei välista, et ka transpordiametile laieneb tulevikus see õigus.

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) leiab, et droonitõrjevajadust peaksid arutama eksperdid, mitte poliitikud, kuid küsimus on palju laiem kui vaid loa andmine.

"Võib-olla lennujaama puhul on teine olukord. Lennujaam on tõesti suurema ohuallikaga, aga sadamate puhul ma, ausalt öeldes, väga suurt riski ei näe. Aga ma laseks selle hinnangu anda eelkõige ekspertidel, mitte poliitikutel," ütles ta.

"Kui tõepoolest tahta kellelegi juurde seda anda, siis kindlasti see peab olema ekspertidega läbi arutatud ja vaadata, et ainuüksi droonirelva andmine midagi ei anna, vaid siis sa pead andma ka tuvastamise võimekuse ja tuvastamise võimekus tähendab radarite soetamist," selgitas Pevkur.

Valitsuse ja parlamendini jõuab arutelu alles siis, kui küsimus vajab seadusemuudatust.

"Kui see vajab seadusemuudatust, siis on vaja nii valitsuse kui ka parlamendi otsust. Senimaani, kuni seadusemuudatust ei ole vaja, saab selle julgeolekuasutuste ja elutähtsa teenuse osutajatega omavahel otse kokku leppida," ütles Pevkur, kelle sõnul ei näe valitsus praegu seadusemuudatuseks vajadust.

"Me oleme arutanud õppuste käigus ju ka erinevaid stsenaariumeid. Praegu me ei ole näinud, et me peaksime seadust muutma. Kui tuleb selleks vajadus, siis loomulikult saab ka seda teha," lisas ta.