Kuidas on Keskerakonnas käima läinud ettevalmistused kohalikeks valimisteks ja valimisnimekirjade koostamiseks?

Tasapisi juba Tallinna piirkonna organisatsioon tegeleb nimekirjadega, võetakse ühendust inimestega, kutsutakse uusi inimesi. Ma arvan, et see on praegu suhteliselt rutiinne protsess.

Kas te saate ka mõned nimed välja öelda, kes tõenäoliselt võiksid saada suuremates linnades esinumbriteks, linnapeakandidaatideks, näiteks Narvas, Tartus, Pärnus, Tallinnas?

No see sisearutelu erakonnas juba käib. Aga ma arvan, et täna me ei ole veel
kommunikatsiooniks valmis.

Kas Jaan Toots Narva linnas on teie hinnangul hästi hakkama saanud, et võiks potentsiaalselt jätkata?

Mina küll näen, et Jaan Toots võiks jätkata, aga see on ikkagi valijate otsus eelkõige. Valimised saavad seda näidata.

Pärnu ja Tartu on teie jaoks praegu ilmselt natukene keerulisemad omavalitsused?

Keerulisemad võib-olla selles plaanis, et see toetus ei ole nii kõrge kui Tallinnas, aga on veel aasta aega minna. Ma näen, et meil erinevates omavalitsustes,
sealhulgas ka Pärnus ja Tartus potentsiaal kasvab.

Tallinnas ilmselt olete teie ise linnapea kandidaadiks?

Võib-olla oleks praegu mitte väga korrektne, et mina erakonna esimehena ütleksin, et mina olen Tallinna linnapea kandidaat. Seda peab otsustama ikka
Tallinna nõukogu.

Selge see, aga ilmselt oleks seda ju loogiline eeldada, eriti veel võttes arvesse, et erakondade esimehed tihtipeale ikkagi suurimas omavalitsuses seatakse üles esinumbrina.

Jah, loomulikult, tõenäoliselt mina olen see Keskerakonna kandidaat, aga täna ei oleks korrektne seda ametlikult välja öelda.

Kas enamust volikogus järgmistel valimistel on Keskerakonnal raske uuesti saavutada või on see siiski võimalik?

Mina arvan, et Keskerakond võidab valimised, aga kui suurelt, seda on täna päris raske prognoosida. Selge on see, et arvestades olukorda ja viimaseid sündmusi Tallinnas, siis Keskerakonna eesmärk on maksimaalne tulemus, et ei juhtuks sama olukorda, et neli erakonda panevad seljad kokku ja ainuke eesmärk on et Keskerakond ei oleks võimul, aga kontseptuaalselt midagi pakkuda ei soovi või suuda. Loomulikult me pingutame selle nimel, et vältida, et see olukord korduks ka peale valimisi.

Praegune koalitsioon on näidanud, et nii mitme osapoolega valitsemine on ikkagi natuke keeruline. Kas pikaajalisemas võtmes oleks see veel raskem? Kas teise tugeva partneriga linna kahekesi valitseda on lihtsam? Ja kas selles valguses võib realistlik olla näiteks Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon?

Kui neli erakonda loovad koalitsiooni, siis selle koalitsiooni eesmärk ongi võimul püsimine. Ja peamine motivaator on, et Keskerakond ei saaks võimule. See ei ole väga konstruktiivne linna juhtimise viis ja seda näitab ka praegune olukord linnas. Pole midagi teha, see ei ole isegi poliitika, see on matemaatika - kui koalitsioonis on vähem partnereid, siis kokkulepped konstruktiivsemad ja sisulisemad. Kokkulepe nelja erakonna vahel ei ole tihti see, mida vajab ka valija,
mida vajab Tallinn. Tallinn vajab eelkõige süsteemset juhtimist ja lähtuvalt pikemast perspektiivist, mitte järgmiste valimisteni. Suure omavalitsuse
ülesehitamine peab olema seotud suurte eesmärkidega ja suurte projektidega. See on see, mida praegune koalitsioon pakkuda ei suuda.

Mida te Tallinna endise linnapeana näete, mida praegune linnavalitsus on täiesti valesti teinud?

Esiteks, praegu käib totaalne tsentraliseerimine. Muidu oleks loogiline, et eesmärgiks oleks avaliku sektori teenuste kättesaadavus, arvestamine erinevate kogukondade omapäradega ja selles suunas Keskerakond on ka alati liikunud. Nüüd me näeme, et kuidas sotsiaalteenuseid soovitakse tsentraliseerida. Väga valus küsimus on lastekaitse spetsialistide ühe katuse alla viimine. Tsentraliseeritakse kultuuriasutusi. Järgmine samm on spordiasutused. Me ei näe ühtegi mõjuanalüüsi. Keegi ei suuda välja tuua neid plusse, mida see reform toob.

Argument vist on see, et efektiivsemaks tehakse. Aga mis on teiepoolne vastuargument?

Efektiivsus vajab ka defineerimist. Efektiivsus tähendab seda, et protsessid on efektiivsemad, on kulude kokkuhoid, aga samas ka kvaliteet. Ja kui me konkreetseid küsimusi esitame, siis ükski küsimus ei saa vastust. Räägitakse, et tulevad uued juhid ja jooksvalt saame näha, kuidas me seda efektiivsust saavutame. See kindlasti ei ole süsteemne lähenemine ja see ei ole tõsiseltvõetav reform, kui sa alguses ei tea, kuhu sa liigud ja mida sa saavutad. See on täna peamine probleem. Et see, mida tehakse, sellel ei ole kompetentset arusaama, kuhu see viib.

Kas teil on olnud ka Kadri Simsoniga viimasel ajal mingit suhtlust? Millist rolli te temal üldse tulevikus erakonnas näete, ja potentsiaalselt ka kohalikel valimistel?

Ma arvan, et see ikkagi eelkõige sõltub Kadri soovist. Kadri on Keskerakonna tipp-poliitik ja kui ta soovib peale Euroopa Komisjoni voliniku karjääri tulla Eesti poliitikasse tagasi, siis Keskerakond on sellest muidugi huvitatud. Aga, kui me viimati temaga seda võimalikku perspektiivi arutasime, siis nii palju kui ma aru sain ei ole otsused ja valikud veel tehtud.