Tallinn ja sotsiaalministeerium peavad praegu läbirääkimisi, kas ja kuidas ühendada Tallinnale kuuluvad haiglad riigile kuuluva PERH-iga ning pealinna soov on, et riik kaasrahastaks üle 800 miljoni euro maksvat uut meditsiinilinnakut Lasnamäel.

Michali sõnul ütles ta juba Tallinna volikogu liikmena toonasele linnapeale Mihhail Kõlvartile, et küsimus pole niivõrd betooni rahastamises, kui Tallinnas asuvate haiglate ühendamises ja paremas tervishoiuteenuses.

"Et mitte kiinduda liigselt betooni. Kui me tahame Tallinnas uut haigla nägemust, siis küsimus ei ole mitte betoonis, vaid see on tegelikult sümbol sellele projektile, et me liidame Tallinnas haiglate võimsused. Igaüks hindab ära, mis teenuseid keegi osutab, kuidas see kuluefektiivne on, kuidas ja mida me teeme koos PERH-iga. See on esimene plaan, mida riigil ja Tallinnal üldse vaja on. Sealt edasi tasuks mõelda seda, et kas ja mida me peame betooniga tegema – mida linn teeb, mida saab erasektoriga koostöös teha ja kuidas funktsioonid jaotuvad," lausus Michal.

"See (uue haigla)maja projekt ei peaks olema mitte asi iseeneses, vaid väljund sellele, kuidas Tallinna haiglavõrk ümber korraldatakse. Eesmärk peab ju olema tervishoiutöötajate parem teenuse osutamise võimekus, patsientidele parem teenus. Mitte see, et keegi saab betooni valada" lisas ta.

Michali sõnul pole ta kindlasti uue taristu vastane, kuid enne peaks läbirääkimistel kokku leppima, mismoodi ülesanded linna ja riigi vahel jagunevad ning mis saab olema Tallinnale kuuluvate haiglate ja mis PERH-i funktsioon.

"Selle järel on võimalik arutada seda, kuidas seda rahastatakse," nentis peaminister.

Michal soovitas Ossinovskil mitte teha sama viga, mis Kõlvart tegi

Tallinn ja riik alustasid haiglate ühendamise kõnelusi augustis. Kolme Tallinnale kuuluva haigla (Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Lääne-Tallinna keskhaigla (LTK), Tallinna lastehaigla) ja riigile kuuluva Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ühendamine on kirjas ka uues haiglavõrgu arengukavas ning seal nähakse ette, et ühendatud Tallinna haiglal on tulevikus pealinnas kaks linnakut, Mustamäel ja Lasnamäel.

Mustamäel asub PERH-i linnak, Lasnamäele peab aga linnaku alles ehitama. Kuivõrd ehitus läheks maksma umbes 850 miljonit eurot, pole Tallinnal sellist raha oma eelarvest võtta ja seetõttu soovitakse, et riik pool sellest summast kataks.

Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et kui riik ei anna garantiid uue meditsiinilinnaku rahastamiseks, saab see olema kokkuleppe leidmisel suur takistus.

"Sellel, et lihtsalt paberi peal asutusi liita, Tallinn ei näe mõtet. Tallinna huvi ja soov on läbirääkimistega leida lõpuks lahendus Tallinna haigla uue hoone rajamise küsimusele," lausus Kase.

Michali sõnul on Tallinn taas hakanud oma sõnavõttudes betooni valamise poole tormama.

"Ma olen soovitanud tänasel linnapeal (sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovskil) mitte teha sama viga, mille eelmine linnapea (Kõlvart) tegi – ta alustas betoonivalust kui inimelu katarsisest. Betoonivalu ei saa seda olla. Tõenäoliselt on ikka küsimus, kuidas me Tallinna ja Põhja-Eesti inimestena saame parema teenuse haiglates ja kuidas tervishoiutöötajad, arstid, personal, saab seal seda paremini teha. See on ju olulisem kui see, et kuhu sa valad selle maja ja mitme korruselise," lausus Michal.

Riigi poolt läbirääkimistel osalev sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ütles, et linnaga arutatav kokkulepe ongi üles ehitatud sellele, et uus haiglakompleks saaks olema Põhja-Eesti kompetentsikeskus, mis oleks atraktiivne nii Euroopa Liidu raha kui ka laenude mõttes ning et riik peaks omalt poolt uue haiglakompleksi ehitamist kindlasti rahastama.

"See ei ole mingisugune kohaliku omavalitsuse teenus, vaid see ongi riigi teenus – tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus piirkonnas, kus elab kõige rohkem inimesi Eestis. Nii et kindlasti me peame siin riigieelarves ka seda rahastamist toetama," ütles Mändmaa.