Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab aruannet esmaspäevasel istungil.

Riigikontroll märgib aastaaruandes, et tegevuspõhise eelarvestamise eesmärke ei ole saavutatud ning riigieelarve koostamine meenutab juhi, sihi ja lõputa eksperimenti.

"Viis aastat tagasi hakati Eesti riigieelarvet koostama tegevuspõhiselt, sest see pidi rahandusministeeriumi lubaduse järgi andma riigikogule ja valitsusele parema tööriista riigi tulude, kulude ja kokkuhoiukohtade üle otsustamiseks. Riigikontrolli analüüs näitab, et seda ei ole juhtunud," teatas riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson.

"Riigieelarve näeb välja tegevuspõhisena, kuid riigieelarve kulude taotlemisel ja otsustamisel ei keskendu ministeeriumid, valitsus ega riigikogu ei senistele ega oodatavatele tulemustele. Samuti ei ole eelarvereform muutnud täpsemaks teadmist, kuhu ja miks praeguseks juba pea 20 miljardit eurot aastas kasutatakse. Arusaamist selle kohta, kui palju, kellele ja mille jaoks on raha planeeritud, raskendavad vead eelarve seletuskirjas," teatas riigikontroll.

"Põhiküsimus ei ole selles, kas eelarve peaks olema tegevuspõhine või mitte," ütles riigikontrolör Janar Holm. "Eelarve saab olla ühe, teise või kolmanda põhine. Riikide kogemus näitab seda, et erisuguseid elemente on samaaegselt kasutuses paljude riikide riigieelarvetes. Põhiküsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes. Riigieelarve võib olla mille põhine tahes – peaasi, et see annaks selge pildi sellest, kellele, kui palju ja mille jaoks raha on kavandatud ning esitatav info ei oleks vigane."

Riigikontrolör lisas, et kuigi leidub neid, kes püüavad taandada riigieelarve probleeme pelgalt teisejärguliseks vormiküsimuseks ja tühikargamiseks, pole see tegelikkuses kindlasti nii.

"See, kellele, kui palju ja mille jaoks raha riigieelarvest antakse, on väga ja vägagi sisuküsimus. Eriti nüüd, kitsamatel aegadel, aga mitte ainult, on vaja aru saada, millele raha kulutatakse. Riigieelarve peab seda võimaldama. Praegu ei võimalda. Sisuküsimus on see ka seetõttu, et avalikkusel peab olema ülevaade, milleks maksuraha kasutatakse. Ja ka seetõttu, et just riigieelarve seab täitevvõimule raha kasutamise piirid ning annab hiljem võimaluse kontrollida, kas raha ettenähtud otstarbeks ka kasutati. Sisuliseks küsimuseks ei ole ainult see, kuidas riigieelarve tulusid suurendada, vaid ka – ja vahest isegi eelkõige – see, kuidas maksudena laekunud raha kasutatakse," ütles Holm.

"Pilk eelarveridadele riigi rahakotis on endiselt segadusttekitav ainuüksi vastuolude suure hulga tõttu. Riigieelarve ja selle seletuskiri annavad näiteks kohati erinevat infot selle kohta, kui palju üks või teine valitsemisala või tulemusvaldkond riigieelarvest raha saab. Kogu riigieelarve seletuskirjas oleva info tõsiseltvõetavus on küsimärgi all, sest isegi seletuskirja põhiandmed ei ole kooskõlas seaduses oleva infoga. See seab kahtluse alla ka seletuskirja muu, konkreetsema info asjakohasuse," märgib riigikontroll.

Kuigi 2023. aastal jäi ettenähtud riigieelarvelisest rahast kasutamata igast 100 eurost 13, ei tunta huvi selle vastu, kuidas raha kasutamata jätmine mõjutas seatud eesmärke ja mõõdikuid, märgib kontroll.

"Tegevuspõhise eelarve sisulise rakendamise korral peaks see huvi pakkuma. Samal ajal kui valitsus pistab rinda suureneva eelarvepuudujäägiga, kasvab äraspidisel kombel ka ministeeriumide kasutamata jäänud raha hulk. 2023. aastal rakenduseta jäänud 2,5 miljardit eurot on rohkem kui näiteks kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi mullused kulud ja investeeringud kokku," teatas riigikontroll.

Eelarvereformiga lubas rahandusministeerium muuta riigieelarve kulud lihtsamini jälgitavaks, kuid riigieelarve kulude jälgitavus ega arusaadavus ei ole reformiga paranenud, lisas kontroll. "Rahandusministeerium on pingutanud, et riigieelarvet paremini visualiseerida ja riigieelarve seletuskirjade informatiivsust parandada. Aga jätkuvalt ei ole riigieelarves olevate kuluridade (tegevuste) kohta võimalik seletuskirjast leida üheselt mõistetavat ja kogu kulu katvat ehk selgitavat infot. "

Riigieelarve koostamine senisel isevooluteel tähendaks raha ebamõistlikku kasutamist, riigile tarbetut tööd, kulu ja kasutamata võimalusi motiveerida riigiasutusi efektiivsusele, leiab kontroll.