India päritolu emaga ja Jamaica päritolu isaga Kamala Harris võiks juba üksnes oma vanemate pärast olla multikultuursuse võrdkuju, peale selle aga on ta abielus USA juudi kogukonna ühe tuntuima eestvedaja Doug Emhoffiga. Demokraadid loodavadki, et Harrisel õnnestub nende asjaolude tõttu saada nii India, Jamaica, kui ka juudi päritolu ameeriklaste hääled.

Peamine pole Harrise puhul aga siiski mitte päritolu, vaid töö, mida ta oma karjääri nimel teinud on. Esmakordselt kandideeris ta presidendiks juba nelja aasta eest, seega pole imestada, et pärast Joe Bideni kandidatuurist loobumist sel suvel jõudis Harris vähem kui tunniga järeldusele, et kandideerib hoopiski ise.

Hariduse sai Harris Howardi ülikoolis, mis on USA üks elitaarseimaid mustanahaliste ülikoole. Ta ei ole aga mitte ainult mustanahaliste eestvõitleja, vaid ka naiste õiguste ja eriti naiste tervise aktivist.

"Ameeriklased tahavad presidenti, kes paigutaks raha kättesaadavasse tervishoidu, hoolimata sellest, kelle poolt nad hääletavad. Nad tahavad presidenti, kes investeeriks USA tööstusse ja töölistesse. Just seda tööd ma tegema hakkangi," ütles Harris.

"Ma ei tahtnud sel aastal hääletama minna. Polnud plaanis. Aga Kamala Harris läks võitlustulle ja muutis mu meelt täielikult. Ma ei uskunud ühtegi kandidaati, aga tema ühines võitlusega ja ütles asju, mida ma tahtsin kuulda, mida ma tahan näha selles riigis juhtumas," lausus räppar Cardi B.

Samas peetakse Harrise tugevaks küljeks ka tema võimet ainult või peamiselt valgetest koosnevates kogukondades pingevabalt toime tulla. Harris on ise rõhutanud, et poliitikas ei peaks vaatama inimese nahavärvi ja muid selliseid tunnuseid, vaid ikka seda, millised on tema vaated ja kuidas ta oma tööga toime tuleb:

"Erinevalt Donald Trumpist ma ei usu, et inimesed, kes pole minuga nõus, on vaenlased. Tema tahab nad vangi panna. Mina annan neile koha laua taga. Sedamoodi käituvad tõelised juhid. Sedamoodi teevad tugevad juhid. Ma tõotan teile seada riigi alati parteist ja endast ettepoole. Tõotan olla kõigi ameeriklaste president," ütles Harris.

Harrise enda esimene kõrgem töökoht oli Alameda maakonna prokurör, kust ta liikus edasi San Francisco linna peaprokuröriks ning sealt kandideeris ta juba senaatoriks ja osutus ka valituks. 2020. aasta presidendivalimistel loobus ta oma kandidatuurist aga üsna kähku, sest ei suutnud veenvalt kirjeldada ei oma poliitilisi vaateid ega ka mitte valimisplatvormi. Heaks strateegiks ei peeta teda tänini ning eriti on mainitud tema nõrkusi välispoliitika alal, mis ei ole muidugi hea uudis Eestile, juhul kui Harris presidendiks valitakse.

"Kui Harris võidab, näeks me järk-järgulisi muutusi võrreldes sellega, mida tegi Bideni valitsus, kuid need oleksid järk-järgulised. See oleks praeguse olukorra jätkumine mõninga muutusega sinnapoole, mida Harris ise tahab," lausus Ohio ülikooli poliitikateaduste emeriitprofessor Paul Beck.

Siiski nägi Joe Biden nelja aasta eest just Harrises asepresidendipotentsiaali. Presidendikampaanias on Harris üsna tugevasti rõhutanud oma erinevust Bidenist, samas on ta jäänud hätta selgitamisega, mille poolest tema poliitilised vaated ja seisukohad Bideni omadest erinevad. USA poliitikavaatlejate hinnangul on Bideni ja Harrise vaated pea häirivalt sarnased, mistõttu Harrisel on väga raske Bideni selja tagant välja tulla, mis võib talle ka valimistel saatuslikuks saada.