Kliimaministeerium ise nimetab jäätmereformi kümnendi suurimaks reformiks selles valdkonnas. Reformi eesmärk on suurendada oluliselt jäätmete ringlussevõttu ning muuta selleks jäätmete liigiti kogumine lihtsamaks ja efektiivsemaks.

Jäätmereformi edusammuks loeb Jaanisoo seda, et kulud neile, kes jäätmeid sorteerivad, saavad olema väga-väga mõistlikud – kolm kuni viis eurot leibkonna kohta kuus, mis asekantsleri kinnitusel on võrreldes teiste riikidega väga hea tase. Lätis on kliimaministeeriumi andmetel sama summa kaheksa, Poolas 15 eurot, Soomes vähemalt 15 eurot, Skandinaaviamaades üle 30 euro.

Seda, kas prügiveo hind konkreetses piirkonnas inimesele kerkib või langeb, on Jaanisoo sõnul raske öelda, sest üle Eesti on praegu olud väga erinevad, aga keskmine arvestuslik kulude suurusjärk on kolm kuni viis eurot kuus.

Jaanisoo tõi reformi puhul kõige olulisemana välja, et kortermajade juures, kus on palju inimesi koos, saaks tulevikus jäätmed kogutud ühtse standardi järgi. "Inimesed Eesti eri otstes ei pea leiutama erinevaid lahendusi," ütles Jaanisoo, lisades, et tulevad ka riiklikud sorteerimisjuhised, nii et kaob ära vaidlus, kas munakoor käib bioprügisse või mitte.

Konteinerite arvu kortermajade juures on jäätmereformi väljatöötajad suutnud Jaanisoo sõnul tuua tehnoloogilise miinimumini ehk nelja peale. Jaanisoo tõi võrdluseks, et Soomes on seitse konteinerit, Rootsis kaheksa.

Praegu on seaduses paika pandud, et kogutakse liigiti segaolmejäätmeid ja biojäätmeid. Edaspidi tuleb kortermajade puhul tekkekohal koguda ka pakendijäätmeid, mis jagunevad kaheks ehk paber ja papp ning muu segapakendijäätmed – klaas, metall, plast, selgitas Jaanisoo. Ta kinnitas, et Eesti sorteerimisrajatised on võimelised need eraldama puhasteks jäätmevoogudeks. See omakorda võimaldab sätestada, et liigiti kogutud jäätmeid, v.a olmeprügi, ei tohi ladestada ega põletada, vaid need tuleb ringlusse võtta, mis on üks reformi põhieesmärke.

Eramajades on lahendused paindlikumad sõltuvalt sellest, kas eramajad on tiheasustuses või hajaasustuses, nentis Jaanisoo. Hajaasustuse puhul on kohalikul omavalitsusel võimalik kogumiskorda vastavalt kohalikele oludele kujundada. Tiheasustuses jätkub pakendikotiteenuse võimalus, aga võib kasutada ka lähedal asuvat ühist kogumiskohta.

Reformiga saavad jäätmejaamad jõudu juurde tänu sellele, et kohalik omavalitsus saab koguda jäätmehoolduse arenduskulu, millega arendada näiteks ohtlike jäätmete kogumisringe, suurjäätmete kogumisringe.

Järgmisest aastast jõustub kohalikele omavalitsustele ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustus ning Jaanisoo kinnitusel saab jäätmejaama kindlasti kasutu tekstiili ära viia.