Olmejäätmete ringlussevõtus näitavad maailmale eeskuju Saksamaa, Austria ja Holland, kus on juba praegu täidetud 2030. aastaks kokku lepitud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv 60 protsenti. Sihikindlalt tegutsedes viib jäätmereform meid Eestis 33 protsendilt lähiaastatel samale tasemele.

Mida on neilt riikidelt õppida?

Kõigis neis on lahenduseks kombinatsioon tõhusast liigiti kogumise süsteemist ja ringlussevõtutööstusest. Täielikult toimib ka laiendatud tootjavastutuse põhimõte ehk pakendatud toodete tootjad maksavad enda toodetud pakendijäätmete käitluse ja veo eest.

Saksamaal on väga lihtne standard: kodu juures neli eraldi konteinerit segaolme-, bio-, paberi ja segapakendijäätmetele. Klaas viiakse eraldi ühisesse kogumiskohta. Austrias tehti sarnaselt, kuigi mõnes piirkonnas kogutakse metall- ja plastpakendit eraldi. Hollandis erineb praktika omavalitsuste kaupa, kohati katsetatakse suurte investeeringute toel ka lahendust, kus plastpakendid kogutakse koos segaolmejäätmetega ja sorteeritakse ringlussevõtuks tööstuslikult välja.

Seega ei ole ühte ainuõiget lahendust, ka parimaid tulemusi annavad väga erinevad praktikad. Meie Eestis soovime võimalikult lihtsat ja kuluefektiivset süsteemi, õppides parimatelt.

Selleks, et liigiti kogumine toimiks ning hoida minimaalset konteinerite arvu (põhjamaades leidub ka seitsme ja kaheksa konteineriga kohtkogumise lahendusi), peab süsteem olema võimalikult standardne, arusaadav ja lihtne. Jäätmereformis hoiame sarnaselt Saksamaa näitele eesmärki anda ettevõtetele puhaste jäätmevoogudena võrreldes tänase standardiga juurde paberi ja papi ning plast- ja metallpakendi.

Meil on Eestis üksjagu jäätmeid väärindavaid ettevõtteid, täiendava toorainega saavad nad kas laieneda või konkurentsi juurde. Turul on väga teretulnud uued tegijad, kes näevad jäätmetes võimalust ringmajanduse arendamiseks.

Selleks, et Eesti majandus saaks jäätmereformist rohkem kasu, toetab riik esimese hooga keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu ettevõtjaid 14 miljoni euroga vastavate materjalide ümbertöötlemiseks. Seda saab taotlema asuda juba 6. jaanuaril. Reformiga on ettevõtteid plaanis toetada kokku rohkem kui 70 miljoni euroga.

Teedrajav biojäätmete kogemus

Parimat praktikat ei pea ainult piiri tagant otsima. Võtame biojäätmete näite. 2024. aasta alguses jõustus biojäätmete kodu juures kogumise nõue ja 2022. aastal valmis ligi 4 miljoni euro suuruse riigi toetuse abil Maardu Ecobio biogaasitehas, mis kasutab tootmiseks neid samu jäätmeid. Esialgne info näitab, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on nüüd põletusse suunatud jäätmete hulgas koguni kolmandiku võrra vähem biojäätmeid.

Keskkonnagentuuri andmed näitavad biojäätmete liigiti kogumise jõudsat kasvu juba 2023. aastal, mil hakati nõude täitmiseks valmistuma. Tekkekohalt kogumise nõude järgselt prognoositakse veelgi suuremat biojäätmete liigiti kogumist.

Seega, kui riik teeb koos kohalike omavalitsuste, kodanike ja ettevõtjatega häid otsuseid, saab lühikese ajaga mõjusaid muutusi ellu viia. Kindlasti on see edulugu, mida saab hõlpsalt korrata näiteks pakendi- või paberijäätmetega. Suureks abiks on kohalike omavalitsuste hea eeskuju erinevate jäätmeliikide kogumisel. Ka keskkonnaameti värskes ülevaates kirjeldatakse liigiti kogumise positiivseid trende.

Reformiga riskid maha

Eriliselt tunnustan neid linnu ja valdu, kes tootjate esindajatega kokkuleppel on suutnud ära korraldada pakendite kohtkogumise, hoides konteinerite tühjendamise kulu seaduses nõutud 30 sendi ulatuses.

Jäätmereformiga teeme ettepaneku selle kulupiiri vähendamiseks 25 sendini ning kõrvaldame riskid, mis on toonud mitmes paigas kaasa pakendikogumise teenuse ootamatu kadumise või mitme euro suuruse kallinemise.

Selle inimesi ja omavalitsusi ebaõiglasse olukorda seadva regulatsiooni muutmiseks tuleb jäätmereform ellu viia võimalikult kiiresti. Toetusrahadega saab reformi esimene samm juba tehtud.