Narvas on Vene kodanikke umbes kolmandik elanikkonnast. Kuidas nende eemalejäämine kohalikest valimistest valimistulemust või valimisaktiivsust mõjutab, seda Narva poliitikud kindla peale ennustada ei oska. Kuid valija meele teeb see mõruks küll, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tihti riigikogu valimiste eel öeldakse, et meil on pere peale üks hääl. Nii et, kuidas Narva inimene sellele reageerib, et kui mees ei saa valima minna, kas naine üldse valima läheb? Ja me peame valmis olema väga tõsisteks protestivalimisteks," ütles Narva linnavolinik Katri Raik.

Eesti 200 esindaja Denis Larchenko ütles, et ajutiselt tekib kindlasti ühiskonnas pessimism. "Sest nagu arusaamatu, mis saab edasi, et kuidas saab siin elada üleüldiselt. Sellepärast, et väga paljudel inimestel on ikkagi sugulased, sõbrad, lähituttavad Vene kodanikud," rääkis Larchenko.

Keskerakonna Narva piirkonna aseesimees Tarmo Tammiste väidab, et laias laastus läheb Narvas samamoodi, nagu eelmistel riigikogu valimistel.

"Mihhail Stalnuhhin ja Aivo Peterson said märkimisväärse osa häältest, aga hääletasid ju kodanikud. Number, hääletajate arvu poolest, on väiksem, aga üldpilt tõenäoliselt väga palju ei muutu," sõnas Tammiste.

Narva volikogu koosseisu muutmiseks tuleks Tammiste sõnul pitsitada volinikke, mitte valijaid.

"Näiteks volikogu liige peab esitama tõendi, et tal on eesti keel vähemalt B2, vaat siis tuleb küll päris kõva muutus. Mitte ainult Narvas," lausus Tammiste.

"Siin Läänemets vahepeal on pakkunud ju sellist lojaalsusküsitlust. Mina nagu pakuks, et seda ei teeks need valijad, vaid eelkõige need samad kandidaadid. Kui me räägime eestimeelsusest, siis nemad peaksid juba ette tõestama seda, et nad on eestimeelsed," kommenteeris Denis Larchenko.

Narvas käis eelmistel riigikogu valimistel hääletamas 46 protsenti valijatest. Sama valimisaktiivsuse korral ja ilma Vene kodaniketa, tuleks kohalikku võimu valima alla viiendiku Narva elanikest.