SDE juhatus otsustas valimisõiguse küsimuses edasi minna kompromissiga
Teisipäeva õhtul kogunenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus otsustas valimisõiguse küsimuses minna edasi väljakäidud kompromissettepanekuga – algatada põhiseaduse muutmise protsess, mis piiraks kohalike omavalitsuse valimistel kolmandate riikide kodanike hääleõigust, aga säilitaks määratlemata kodakondsusega isikute hääletamisõiguse.
Samuti liigutakse paralleelselt edasi varem välja pakutud ettepanekuga täiendada kohalike omavalitsuste volikogude valimise seadust registreerimiskohustuse rakendamisega välismaalastele.
"Oleme selgitanud sotsiaaldemokraatide seisukohti vähemalt poolteist aastat, kui valimisõiguse küsimus on avalikus debatis esil olnud ning me oleme endiselt seisukohal, et põhiseadust vahetult enne valimisi muutma minna ning kohalikus elus kaasarääkimise õigust elanikelt nende kodakondsuse põhjal ära võtta ei ole parim lahendus. Peame aga mõistma, et kui sotsiaaldemokraadid jääksid põhiseaduse muutmise protsessis kõrvaltvaatajaks, võetakse valimisõigus ära ka ligi 60 000 n-ö halli passi omanikult, kelle ainus koduriik on Eesti," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.
"Täna toimunud põhjaliku juhatuse koosoleku käigus kuulasime veelkord ära erakonnaliikmete nii poolt- kui vastuargumendid ning sotsiaaldemokraadid pole erakonnasiseseid erimeelsusi ses teemas ka kunagi varjanud. Küll aga jõudsime järeldusele, et on mõistlik edasi liikuda koalitsiooninõukogus saavutatud kompromissettepanekuga," lisas Läänemets.
"See tähendab seda, et koalitsioonil on võimalik edasi minna põhiseaduse muudatusega, juhul kui halli passi omanikelt hääleõigust ära ei võeta ja kui tuleb kolmandate riikide kodanikele kohalikel valimistel valijaks registreerimise süsteem," täpsustas Läänemets.
Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) ütles eelmisel reedel, et eelnõu järgi oleks valimisõigus kohalikel valimistel Eesti, Euroopa Liidu, NATO riikide ja Šveitsi kodanikel ning sinna on lisatud võimalus sõlmida leping erinevate riikidega, kelle Eestis elavatel kodanikel võimaldatakse õigus valida. Selle eesmärk on võimaldada tulevikus valimisõigus Eestis elavatele Ukraina kodanikele.
Läänemetsa sõnul oli sotside juhatus seisukoht, et sellist lepingite sõlmimise võimalust ei saa põhiseadusesse sisse kirjutada. "Ühegi teise riigi parlament ei tohiks otsustada, kes Eesti riigis hääletada saab. Ja veel olulisem põhjus on see, et ei ole välistatud, et Eestis pääseb kunagi võimule selline valitsusliit, kes 51 häälega otsustab taolise lepingu sõlmida Venemaaga ja siis Vene kodanikud saavad taas Eestis hääletada," rääkis Läänemets.
Toimetaja: Aleksander Krjukov