Riigikogu asub kiirkorras põhiseadust muutma, et võtta agressorriikide kodanikelt kohalikel valimistel valimise õigus.

Ülle Madise rääkis "Esimeses stuudios", et kaasajal nähakse valimisõigust ka inimõigusena ja näiteks Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni hinnangul võiks pikaajalistel elanikel kohalik valimisõigus olla. Samas tõdes Madise, et aeg-ajalt inimeste põhiõigusi piiratakse ja mõni õigus võidakse ära võtta.

"Üldiselt peetakse heaks tooniks seda, et inimõigusi ja -vabadusi pigem laiendatakse. Aga ajad ja moed muutuvad ja on ka juhtumeid, kus neid ka kitsendatakse."

Madise sõnul ei saa ta õiguskantslerina öelda, kas Eestis muudetakse põhiseadust liiga kergekäeliselt. Küll aga ütles ta, et poliitikud peaksid seadusemuudatuse sõnastuse ja mõjud igakülgselt ja ausalt läbi analüüsima ja mõtlema mitu käiku ette.

"Kui praegune rahvaesindus hindab olusid ja Eesti rahva pikaajalist kasu ja sisemise rahu ja Eesti välispoliitiliste positsioonide tugevdamist teistmoodi kui seda tegi põhiseadusassamblee, kui riigikogu mõtleb kõik soovitud ja soovimatud mõjud läbi, leiab väga mõistliku ja rakendatava põhiseaduse muudatuse teksti, arutab seda nii nagu põhiseadus ise ette näeb, kui vabariigi president kuulutab selle välja – sest presidendil on õigus jätta see ka väljakuulutamata – ja lõpuks see muudatus jõustub, siis on põhiseadus muudetud ja siis nii on, rahvaesindus on teinud oma tööd ja meie asi on seda austada," rääkis õiguskantsler.

Madise avaldas lootust, et põhiseaduse muudatus ei kanna sellist sõnumit, et Eesti peab üht suurt ühiskonnagruppi julgeolekuohuks.

"Sellepärast, et kohaliku elu küsimuste lahendamisel julgeoleku tagamisega mingit seost ei ole. Ja mitte ükski nendest, kes on ohuks Eesti julgeolekule, ei tohiks säilitada pikaajalise elaniku elamisluba. Ka selle kontrollisin järele, et kui keegi paneb toime kuriteo – ja me ei räägi ainult riigivastastest kuritegudest, vaid ka muudest, näiteks narkokuritegudest –, siis pikaajalise elaniku elamisluba, kui see tal on, võetakse ära," lisas Madise.

Õiguskantsler märkis, et kuigi riigikogu liikmete hinnangul jõuab praegu veel põhiseadust muuta nii, et see jõustuks umbes neli kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi, siis lisaks võivad tekkida vaidlused ringkonnamandaatidega seoses.

"Seal on üks probleem, mida vist ei ole tähele pandud ja mida ma ei näinud ka seletuskirjas. See on nimelt see, et hääleõiguslike isikute arvust lähtudes tuleb jagada valimistel mandaadid ringkondade vahel – see puudutab ennekõike Tallinna, kus on linnaosade kaupa ringkonnad, aga neid võib põhimõtteliselt Eestis olla ka mujal, kus on mitu ringkonda ühes linnas või vallas – ja seal võetakse aluseks 1. juuni seisuga hääleõiguslike isikute arv ja sellest sõltub n-ö ringkonnamandaadi hind," rääkis Madise.

"Selle koha pealt võib vaidlus tulla küll, et kui 1. juuniks ei ole põhiseaduse muudatused jõustunud ja ei ole muudetud ka seda volikogu valimise seaduse sätet – iseküsimus, kas seda saab veel muuta, kuna alla aasta on jäänud, või kas see on hea toon –, siis võib sellest tulla vaidlusi küll. Sest kui sa võtad aluseks mandaatide jaotamisel ringkondade vahel valijate nimekirja, kus need lojaalsed püsielanikud on veel sees, aga valimispäevaks on nad juba väljas, siis ju see mandaadi matemaatiline hind muutub. Varem on seda peetud probleemiks," lisas õiguskantsler.