Trump ründas valimiskampaania ajal praeguse presidendi Joe Bideni suhtumist Ukrainasse, hoiatades, et see muudab tõenäolisemaks Kolmanda maailmasõja puhkemise ja leides, et Kiiev on Ühendriike püganud, saades sellelt miljardite dollarite väärtuses tasuta relvi. Trump on väitnud, et suudab konflikti kiiresti lahendada, tuues mõlemad pooled läbirääkimistelaua taha, kuid ei ole avaldanud, kuidas ta seda teeks, kommenteeris WSJ.

"Ma ei saa teile neid plaane anda, sest kui ma need avalikustan, ei saa ma neid kasutada," ütles Trump valimiskampaania ajal.

Tegelikult pole Trump konkreetse rahuplaani osas otsust teinud, ütlesid tema liitlased, sealhulgas ka seda, kuidas ta veendaks Venemaa režiimijuhti Vladimir Putinit ja Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit ühe laua taha istuma ja läbirääkimisi pidama. Kuigi tema nõustajad on ideid pakkunud, teeb otsuse Trump ise, konsulteerides ainult oma lähimate abidega, kuidas käsitleda tundlikke, suure diplomaatia küsimus, rõhutasid nad.

"Igaüks, kes – olenemata sellest, kui tugeva positsiooniga ta Trumpi siseringis on – väidab, et tal on Trumpi Ukrainaga seotud plaanide kohta üksikasjalik info, lihtsalt ei tea, millest ta räägib või ei saa aru, et ta esitab riikliku julgeoleku küsimustes, seda eriti nii kesksel teemal nagu see, enda mõtteid," ütles Trumpi-aegse riikliku julgeolekunõukogu endine töötaja.

WSJ märkis, et nii nagu Trumpi esimesel ametiajal, seatakse ka nüüd erinevad vabariiklaste fraktsioonid välispoliitikas omavahel konkureerima. Traditsioonilisema mõtteviisiga liitlased, nagu endine välisminister Mike Pompeo, kellest nüüd võib saada kaitseministeeriumi juht, taotlevad tõenäoliselt lahendust, mis ei paista Moskvale suure võiduna. Teised Trumpi nõustajad, eriti Richard Grenell, kes on tugevaim kandidaat välisministeeriumi juhiks või presidendi riikliku julgeoleku nõunikuks, võiksid pidada prioriteediks Trumpi soovi lõpetada sõda niipea kui võimalik, isegi kui see tähendab Kiievi sundimist olulistele järeleandmistele.

Kõik sellised ettepanekud oleks aga vastuolus Bideni lähenemisega lasta Kiievil endal öelda, millal peaksid rahukõnelused algama. Selle asemel soovitavad Trumpi toetajad sõja külmutada – tsementeerida Venemaa poolt ligikaudu 20 protsendi Ukraina territooriumi vallutamine ja sundida Ukrainat ajutiselt peatama oma püüdlused Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga liitumiseks, märkis leht.

Üks Trumpi üleminekumeeskonnas välja pakutud idee, mida on üksikasjalikult kirjeldanud kolm tulevasele presidendile lähedast inimest ja millest varem ei ole räägitud, sisaldaks Kiievi lubadust mitte ühineda NATO-ga vähemalt 20 aastat. Vastutasuks jätkaks USA Ukrainale laialdaselt relvade tarnimist, et hoida tulevikus ära Venemaa rünnak, kirjutas WSJ.

Selle plaani kohaselt lukustataks rindejoon sisuliselt paigale ja mõlemad pooled nõustuksid 800-miilise (1300 kilomeetrise) demilitariseeritud tsooniga. Kes seda valvama hakkab, jääb ebaselgeks, kuid üks nõunik ütles, et rahuvalvejõud ei hõlmaks Ühendriikide vägesid ega pärineks ka rahvusvahelisest organisatsioonist, mida USA rahastab, näiteks ÜRO-lt.

"Me saame pakkuda koolitusi ja muud tuge, kuid relvad jäävad Euroopa kanda," ütles Trumpi meeskonna liige. "Me ei saada Ameerika mehi ja naisi Ukrainasse rahu hoidma. Ja me ei maksa selle eest. Pange poolakad, sakslased, britid ja prantslased seda tegema," lisas ta.

See ettepanek kordab mõnes mõttes asepresidendiks valitud JD Vance'i kommentaare septembris antud intervjuus, kui ta pakkus välja, et Ukraina ja Venemaa vaheline lõplik kokkulepe võiks hõlmata demilitariseeritud tsooni, mis on "tugevalt kindlustatud, et venelased uuesti sisse ei tungiks". Vance lisas, et Venemaa peaks säilitama vallutatud alad ja saama kinnituse, et Ukraina jääb neutraalseks. "See (Ukraina – toim.) ei ühine NATO-ga, see ei ühine mõne muu sellise liitlasinstitutsiooniga," rääkis Vance taskuhäälingusaates "The Shawn Ryan Show".

Selle aasta alguses esitasid Keith Kellogg ja Fred Fleitz, kes mõlemad töötasid Trumpi esimesel ametiajal Valges Majas, Trumpile kavandi, mis sisaldab relvatarnete peatamist Ukrainale seniks, kuni Kiiev nõustub Venemaaga rahuläbirääkimisi pidama. Ukraina võiks nende hinnangul siiski proovida kaotatud territooriumi tagasi saada, kuid peaks seda tegema diplomaatiliste läbirääkimiste teel.

Järeleandmistele on mitmeid vastaseid

Millist neist strateegiatest Trump järgib – kas täielikult, osaliselt või üldse – on ebaselge, märkis WSJ. Kuid igasugune ambitsioon alustada Ukraina-Vene rahuläbirääkimisi, rääkimata kokkuleppele jõudmisest, seisab silmitsi paljude takistustega.

Esiteks on Ukrainal ja Venemaal endiselt vastandlikud eesmärgid sõjas ning vähe soovi neid muuta. Kuna Vene väed liiguvad Ukrainas aeglaselt, kuid järjekindlalt edasi, on Kreml ilmutanud vähest soovi läbirääkimisi pidada ning väljendanud hoopis valmisolekut eskaleerida konflikti hübriidrünnakutega väljaspool oma piire, nagu sabotaaž Euroopas.

"Sõjalise erioperatsiooni eesmärgid jäävad muutumatuks ja need saavutatakse," postitas Venemaa julgeolekunõukogu asejuht, ekspresident Dmitri Medvedev kolmapäeval sotsiaalmeedias, kui oli selgeks saanud Trumpi võit demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrise üle.

Samuti osutavad sellistele plaanidele tugevat vastupanu mõned NATO liitlased, kes peavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu otseseks ohuks oma riigile. Nii on Soome välisminister Elina Valtonen öelnud, et ta ei ole Trumpi meeskonna konkreetsetest ettepanekutest teadlik, kuid lisanud samas, et läbirääkimisi ei tohiks pidada ilma, et Ukraina nendega nõustuks ja saaks neid pidada oma tingimustel.

Zelenskit, kelle riik sõltub suuresti USA-st sõjalisest ja finantsabist, võib Trump sundida läbirääkimistele kergemini kui Putinit, kuid Ukraina liider peaks siis tegelema oma riigi kodanikega, kes peavad territooriumi loovutamist Moskvale kapitulatsiooniks, märkis WSJ.

Trump on küll öelnud, et Ukraina ellujäämine on USA jaoks oluline, kuid on korduvalt kritiseerinud Zelenskit, nimetades teda "suurimaks müügimeheks", mis on mõned Kiievi ametnikud murelikuks teinud, et Trumpi juhitud USA võib survestada Ukrainat nõustuma lahendusega, mis soosib Venemaad, tõdes leht kokkuvõtteks.