"Meretuuleparkide avaldatava võimaliku mõju kompenseerimiseks oleme võtmas kasutusele erinevaid meetmeid, nii et meie kaitsevõime ei ole ohustatud. Üheks selliseks meetmeks on näiteks Kõpu radarpost ning samuti lisanduvad passiivseiremeetmed. Täpsemaid andmeid paraku avaldada ei saa," ütles Pärn ERR-ile.

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Jaanus Uiga sõnul on Eesti selle probleemi enda jaoks juba lahendanud.

"Hangitud on uued radarisüsteemid, mis tagavad kaitsevõime ka siis, kui meil on tuulikud nii merel kui ka maal," ütles Uiga.

Riigikaitselised piirangud leevenevad tänavu Uiga sõnul Kirde-Eestis, järgmisel aastal suurel osal ülejäänud Mandri-Eestist ning 2027. aastal Lääne-Eesti merealadel, Saaremaal ja Hiiumaal.

"Meretuuleparkide valmimine Eestis on kavandatud 2033. aasta lõpuks. Tuulepargi rajamiseks on vaja kaitseministeeriumi kooskõlastust. Asukohtades, kus tuuleparkide rajamine pole riigikaitse vaates võimalik, jäävad kõrguspiirangud püsima ja sinna tuulikuid rajada ei saa," kommenteeris asekantsler.

Kaitseväe pressiesindaja Martin Hiir ütles, et Uiga kommentaar on õhuseire perspektiivist kooskõlas kaitseväe seisukohaga.

Rootsi valitsus teatas esmaspäeval, et ei väljasta enam ühtegi litsentsi avamere tuuleparkide ehitamiseks ja käitamiseks, mis pidid ulatuma Rootsi idarannikust Ahvenamaa lähistelt kuni Öresundi väinani Taani lähedal. Rootsi relvajõude sõnul segavad avameretuulikud muu hulgas sensoreid ja radareid ning kahjustavad seega riigi kaitsevõimet.