Kaitsevägi teatas neljapäeval Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuudes, et Eesti lääneranniku lähistele plaanitavad meretuulepargid piiravad oluliselt Eesti kaitsevõimet. Reedel kohtus kaitseminister Hanno Pevkur selles küsimuses kaitseväe juhataja Andrus Meriloga ning esmaspäeval kohtub ta kaitseväe luurekeskuse ja mereväe ülematega.

"Vaatame sellele teemale üheskoos otsa, mis riskid on, ja püüame aru saada, kas need varasemad kokkulepped, mis on tehtud juba viis aastat tagasi ja mille põhjal otsustati ka kompensatsioonimeetmete pakett kümnetes ja kümnetes miljonites muu hulgas eurorahade eest, kas see oli toona ebapiisav otsus või mitte," rääkis Pevkur.

Taasterahastu toel rajab riik Kõpu poolsaarele uue õhuseireradari. Lisaks sellele soetatakse passiivsensorid.

Kokku 68 miljoni eurose projekti jaoks raha taotledes lubas valitsus Euroopa Komisjonile, et 2025. aasta neljandas kvartalis avaldab kaitseministeerium oma kodulehel teate, milles märgib, et Liivi lahes, Hiiumaal, Saaremaal ja Vormsil on avameretuulikute püstitamiseks kõrgusepiirangud kaotatud.

Oidsalu: kaitsevägi peab varasemate kokkulepetega arvestama

Kuni 2021. aastani kaitseministeeriumi asekantslerina töötanud Meelis Oidsalu ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et ka kompensatsioonimeetmetega ei saa tuuleparkide mõju eelhoiatusele absoluutselt välistada.

"Seal tuleb vaadata seda ajalist perspektiivi, millised objektid ja kokkulepped olid olemas varasemalt ja siis neid kokkuleppeid austada ja selle järgi ennast kohandada," sõnas Oidsalu. "Kaitsevägi riigiasutusena peab ikkagi aru saama, et kuigi neil on õigus oma muresid väljendada, siis ühiskonna huve ja laiapindsust tuleb ka silmas pidada."

Samas pole meretuuleparkide kõrgus kaitseväe ainus mure. Õhus toimuvaga vähemalt sama tähtis on kaitseväele näha, mis toimub vee peal ja vee all.

"Meretuulepargid mõjutavad mereseiresüsteemide tööd märkimisväärselt. Ja need pole ainult mereseireradarid, mis paiknevad kaldal. Need on ka passiivse seire süsteemid või elektroonilise luure süsteemid, see on akustiline luuresüsteem ja tegelikult ka relva kasutamine," rääkis mereväe ülem kommodoor Ivo Värk. Ta selgitas, et tuulepargid seavad üsna suured piirangud laevatõrjerakettide kasutamisele.

Saare Wind Energy hoonestusloa menetlus hakkab lõppema

Meretuuleparkide võimalikud asukohad on paika pandud merealade planeeringus. Selle planeeringu on kaitseministeerium kooskõlastanud.

Samas on vahepeal ka päris palju muutunud. Nii näiteks sai mereväegi alles möödunud aastal endale seni politsei- ja piirivalveameti (PPA) rolliks olnud merepiiri valvamise. Ka laevatõrjerakette polnud Eesti merealade planeeringu koostamise ajal soetanud.

Samal ajal, kui riigiasutused otsivad kokkulepet, missugused piirangud peaks meretuuleparkidele seadma, läheb parkide arendamine hoogsalt edasi. Kliimaministeerium on lubanud, et kuulutab juba järgmise aasta esimeses pooles välja meretuuleparkide rajamiseks antava hinnagarantii vähempakkumise. Samuti käib nii Liivi lahes kui ka Saaremaa lääneranniku juures mitme tuulepargi hoonestusloa menetlus.

Hoonestusloas kirjeldatakse muu hulgas ära, kuidas tuulikud tuulepargis asetsevad, kui palju neid on ja kui kõrgele võivad tuulikulabad ulatuda.

Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi ütles, et praeguseks on kõige kaugemale jõudnud Saaremaast läände tuuleparki kavandava Saare Wind Energy hoonestusloa menetlus.

"Seal on keskkonnamõju hindamine heaks kiidetud ja tegelikult on meie poolt ka hoonestusloa eelnõu ette valmistatud," sõnas Roosimägi.

Liivi lahte tuuleparke kavandavad Utilitas Wind ja Eesti Energiale kuuluv Liivi Offshore ootavad veel keskkonnamõjude hindamise aruandeid.

Seni on kaitseministeerium seadnud tingimusi ainult tuulikute kõrgusele

Liina Roosimägi ütles, et kõigi nende menetluste käigus saavad asjast huvitatud asutused veel kaasa rääkida. Ta lisas, et kaitseministeeriumi senine tagasiside on keskendunud kõrguse piirangutele. Kusjuures hoonestuslubade menetluses on ministeerium öelnud, et piirangud kaovad hiljemalt 2027. aastal ehk kaks aastat hiljem kui Euroopa Komisjonile lubatud.

Õigemini pole sellel suuremat tähtsust, sest tuulikute reaalse püstitamiseni läheb veel aega. Küll on oluline, et ministeeriumi senine tagasiside on puudutanud ainult tuulikute kõrgust. Vähem on tähelepanu saanud see, kuidas tuulikud üksteise suhtes asetsevad või see, missugust vibratsiooni need tekitada võivad. Viimane on tähtis veealuse akustilise luure seisukohast.

See ei tähenda, et taolisi ettepanekuid enam teha ei võiks, sest pärast hoonestusloa saamist tuleb arendajatel taotleda ka ehitusluba.

"Ehitusluba on kindlasti veel selline etapp, kus me peame saama kooskõlastuse kaitseministeeriumilt," sõnas Roosimägi. "Ehk kui kaitseministeerium ei kooskõlasta ehitusloa taotlust ja projekti, mis sinna juurde on pandud, ei saa TTJA ka ehitusluba väljastada."