Plaanitavad meretuulepargid on Eesti kaitsejõudude hinnangul julgeolekuohuks.
Kaitseminister Hanno Pevkur kohtus reede hommikul kaitseväe juhataja Andrus Meriloga, et teemat arutada. Kohtumise järel Pevkur riigi edasisi plaane ei avanud.

"Me oleme julgeolekule ikkagi esmatähelepanu pööranud ja kõik need debatid said alguse ikkagi julgeolekust. Nii et tasub meenutada, et ka need kohtuvaidlused, mis on riigil kestnud tuuleparkide arendajatega, on ikkagi eelkõige alguse saanud julgeolekuhuvidest. Ja julgeolekuhuvides me oleme kehtestanud ka väga suured piirangud nii tuule- kui ka päikeseparkide rajamisele," rääkis Pevkur.

"Ma ei ütle seda, et peab ei ütlema (tuuleparkidele). Võimalik, et me leiame, et on mõnda kohta vaja veel täiendavad radarid panna, nii passiivradarid kui ka aktiivradarid, ja see aitab olukorral siis edasi minna. Võimalik, et me saame naabritega kokkuleppele, et me nii-öelda jagame pilti nii sünkroonis, et meil on tegelikult nii pildimaterjal kui ka sihtimiseks vajalik info kõik olemas, kui selleks peaks vajadus olema. Nii et siin on väga palju muutujaid, Eesti rahvas võib olla kindel, et me julgeoleku arvelt mööndusi ei tee," lisas ta.

Ministri sõnul lähtuvad ministeeriumid ja kaitsevägi praegu aastatetagustest otsustest. "Meil on olemas omad eksperdid, nii need, kes vastutavad energia, majanduse eest, kui ka need, kes vastutavad julgeoleku eest. Veelkord, kui juba tehtud otsused on vaja ümber teha, siis loomulikult me seda ka ütleme, kui need on vaja ümber teha. Aga seni me lähtume sellest, et 2016, 2019, 2021 on tehtud otsused, mis on senimaani nii kaitseministeeriumile, kliimaministeeriumile, kaitseväele, olnud kõigile vastuvõetav," rääkis Pevkur.

Meretuulepargi arendaja Saare Wind Energy juhatuse liige Kuido Kartau ütleb, et nende hinnangul kaitsejõudude mured kuigi tõsised ei ole.

"See võib-olla on laiema pildi teema, kui suurt mastaapi Eestis meretuult võiks teha. Kui me räägime esimesest, teisest ja kolmandast meretuulepargist, siis need ilmselgelt mahuvad minu arvates merele ära, ilma et see avaldaks ohtu riigikaitsele, mille osas ma loomulikult ei ole ekspert," rääkis Kartau.

Endine kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts aga leiab, et Rootsi otsus peatada julgeolekukaalutlustel enamiku meretuuleparkide rajamise, võiks mõjuda hoiatusena ka Eestile.

"Kui me planeerime ükskõik milliseid rajatisi, ehitisi, süsteeme, siis me peaksime arvestama kõigi aspektidega, sealhulgas julgeolekuga. Ja mida aasta edasi, seda rohkem. Ega meil Läänemerel ilmselgelt rahutuvi nii pea lendama ei hakka," rääkis Kõuts.

"Kui juba Rootsi kuningriik, kus tõepoolest süsteemid on alati läbi mõeldud ja põhjalikud, niimoodi on otsustanud, siis ilmselgelt selleks oli väga suur vajadus," lisas ta.

"Rootsi jaoks need pargid oleksid olnud ida poole. Ja meil ka suunaga ida poole on piirangud sellised, kus tegelikult midagi olla ei saa," kommenteeris Pevkur.

Kõutsi sõnul ei sobi tuulikud ja radarid ühele kohale.

"See signaal, mille saadab välja radar, tema parameetrid ühtivad kahjuks selle sama tiiviku otsa liikumise kiirusega. Sellest tulenevalt ta segab seda signaali, millega me püüame meie rannikule lähenevaid lendavaid objekte ehk lennumasinaid. Et sellest olukorrast välja tulla, on kaks võimalust. Kas tuuleparke mitte ehitada ehk planeerida need nii, et nendes paikades, mis on meie jaoks julgeolekuliselt ääretult tähtsad, neid mitte sinna planeerida. Või siis täiendavad radarid paigutada taoliselt, et nad suudaksid ikkagi signaali sealt ka võtta, kus tuulikud teda konkreetselt kahjustavad," rääkis Kõuts.

"Omal ajal, kui ma veel piirivalves olin, me ehitasime välja põhjarannikule rannikuvaatlussüsteemi, mis koosnes 20 radarist. Väga modernsed uued radarid olid. Ja juba toona oli selgelt välja öeldud piirivalvespetsialistide poolt ja ka mereväespetsialistide poolt, kes neid radareid praegu kasutab, et tuulikud ja radar ühele kohale hästi ei sobi. Ja sellepärast oleks juba toona pidanud arvesse võtma seda, et meil on 20 radarit ja neid tuleb juurde. Seepärast tuleks ikkagi need kaks tähtsat suunda omavahel kokku viia," lisas ta.