Rääkides presidendivalimistele eelnenud küsitlustest ütles Voog, et kaalukeele osariikides tehtud küsitlused näitasid seda, et seis on seal väga tasavägine.

"Aga mis puudutab kolme osariiki – Michigani, Wisconsini, Pennsylvaniat – siis seal tegelikult tulemused näitasid ka seda, et oktoobris Trumpil oli pidev toetuse kasvutrend," sõnas Voog.

"Tulemused olid ligilähedased – see erinevus oli seal alla ühe protsendi, aga ühegi uuringu veamarginaal ei saa olla väiksem kui üks protsent, siis nad olid veamarginaali piires. See läks Trumpi kasuks," sõnas Voog.

Voog rääkis ka, et mis puudutab neid kaalukeele osariike, mis on ka vaheldumisi olnud demokraatide või vabariiklaste kantsiks, aga mitte ühe erakonna kantsiks, siis seal – Arizonas või Põhja-Carolinas –, oli selgelt Trumpi eelistus välja kujunenud.

"Võtmeküsimuseks enne valimisi oligi see, et kas Harris suudab Pennsylvanias ja Wisconsinis ja Michiganis tasavägise toetuse oma kasuks pöörata või mitte, aga valimiste tulemus väljendab seda, et Trumpi kampaania lihtsalt oli edukam," rääkis Voog.

"Aga kui tulemused on tõesti nii tasavägised, nagu nad nendes kolmes kaalukeele osariigis olid – Trumpi edu oli ühe protsendi lähedal –, siis tõesti oli praktiliselt võimatu veapiiridest väiksema erinevuse puhul võitjat täpselt prognoosida," lisas Voog.

Tõlgendamise küsimus

Rääkides küsitlusandmete tõlgendamist märkis Voog, et kuna on teada, et Trump suudab kaasata oma toetajate hulka ka neid, kes küsitlustes tavaliselt ei osale, siis põhimõtteliselt oleks analüütikutel olnud võimalus see X-faktor tema eelistajate protsendile juurde liita.

"Selliseid toetajaid on Trumpil kuskil kaks-kolm protsendipunkti kõikidest valijatest Ameerikas, mis tähendab nelja-viite miljonit häält. Kui tulemus on tasavägine ja on teada, et Trumpil on paar protsendipunkti selliseid valijaid, keda küsitlused ei suuda kaasata, siis oleks võinud selle ka juurde liita. Sellel juurdeliitmisel oleks prognoos olnud kindlasti Trumpi kasuks, aga siin on alati see küsimus, et need valijad ei ole ju iga kord osalenud valimistel ja pole kindel, kas Trump suudab või ei suuda neid seekord motiveerida osalema," rääkis Voog.

Voog märkis, et tõlgendajal on võimalus seda prognoosimisel arvestada, aga küsitlus ise ei saa neid näidata, sest need paar protsendipunkti on
kogu riigi peale tähtsusetud.

Absoluutseks enamuseks vajaminev edu on kuskil ühe protsendi juures, ja kui mõlemad kandidaadid on küsitlustes 50 protsendi juures, siis seal ongi maksimaalne viga maksimaalne, ehk küsitluste tulemus vea piirides, selgitas Voog.

"Kui näitajad oleksid 10 või 90 protsenti, siis sellise taseme juures on statistiline viga kordades väiksem," sõnas Voog.

Üleriigilisest tulemusest rääkides ütles Voog, et kuigi üleriigiliselt on hääled kokku lugemata, siis Harris protsendiks tuleb 48 protsenti, nagu näitasid ka küsitlused.

"Trumpi protsent küsitlustes oli üleriigiliselt 47, aga tegelikkuses ta tuli 50. Siin on jällegi see sama pluss kolm protsendipunkti – fenomen, mis oli juba ka aastatel 2016 ja 2020 –, mis Trumpile lisanduvad nendelt inimestelt, kes küsitlustes väidavad, et nad valiksid muu kandidaadi, aga siis valimiste hetkel ikkagi kalduvad Trumpi kasuks," rääkis Voog.

Neljapäeva pärastlõuna seisuga on Kamala Harris kogunud 67 957 895 häält ehk 47,6 protsenti ja Donald Trump 72 641 564 häält ehk 50,9 protsenti häältest.