FT: Euroopa talviseid gaasitarneid ohustavad turuhäired
Euroopa on pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas ning rakendas gaasitarneid mõjutusrelvana, üle elanud juba kaks talve, kui külmade kuude saabumine on ikkagi pannud turuosalised ja analüütikud muretsema, kas ka sellest talvest tullakse sama sujuvalt välja, kirjutas väljaanne Financial Times (FT).
Üks põhiprobleem on see, et Euroopa gaasiturg on praegu rohkem kui kunagi varem seotud muutlike ülemaailmsete energiaturgudega, kuna Euroopa riigid on tarnijate mitmekesistamiseks läinud Venemaa torugaasilt üle veeldatud maagaasile, märkis leht.
"Praeguse seisuga on Euroopa gaasihoidlad täis ja talvine gaasibilanss tundub korras," ütles üks kaupleja. "Aga kõike võib juhtuda. Vaja on vaid paari tarnehäiret ja asjad võivad minna kohutavalt halvaks," lisas ta.
LNG on maailmaturu kaup, mida sageli tarnitakse ostjatele, kes maksavad kõige rohkem. Ülemaailmne pakkumine on kitsas, mis tähendab, et Euroopa peab konkureerima Aasiaga, kui nõudlus on suur. See nõuab gaasi eest kõrgema hinna maksmist, et motiveerida kauplejaid saatma oma gaasitankerid Euroopa sadamatesse.
2021. aastal moodustas ülijahutatud kütus (LNG – toim.) vaid umbes 20 protsenti Euroopa gaasitarnetest ning Vene maagaas moodustas 30 protsenti. Praegu moodustab LNG 34 protsenti laiema Euroopa gaasitarnetest.
Euroopa-Aasia konkurents merd mööda tarnitava kütuse pärast on kõige intensiivsem külmadel kuudel, mil küttevajadus suureneb. Viimased kaks talve on aga olnud pehmed, võimaldades Euroopal vähendada nõudlust gaasi ja veeldatud maagaasi järele. Pehme talv võimaldas piirkonnal lõpetada talv rekordilise gaasikogusega hoidlates.
Kuid turg arvestab sellega, et tänavune talv tuleb normaalne, ütles Rystad Energy partner Sindre Knutsson FT-le. Juba ainuüksi see suurendaks gaasinõudlust võrreldes eelmiste talvedega.
Täiendav probleem tekib tänavu sellest, et Ukraina ja Venemaa vaheline gaasitransiidileping lõppeb, mis on üks kahest marsruudist, mida mööda Vene torugaas endiselt Euroopasse liigub. Kokkulepe, millega jõuab Euroopa Liitu ligikaudu viis protsendi aastasest gaasiimpordist, lõpeb 31. detsembril – ajal, kui küttevajadus läheneb haripunktile. Praegu siiski jätkuvad läbirääkimised gaasitranspordi jätkamiseks läbi Ukraina, märkis FT. Lisaks võib Euroopa riikidel tekkida vajadus gaasi eksportida, et aidata talvel Ukrainat, mille energiataristut Venemaa ründab.
"Kui meil tuleb ootamatult väga külm talv samal ajal, kui kaotame Venemaa gaasivood, tähendab see gaasihindade järsku tõusu," ütles Rabobanki energiastrateeg Florence Schmit. "Ja ma ei usu, et [muude] torujuhtmete kaudu oleks võimalikud suured alternatiivsed tarned. Ma arvan, et suurem osa sellest tuleb asendada LNG-ga," lisas ta.
Uute gaasiekspordi rajatiste käivitamise hilinemise tõttu jääb LNG tarnete kasv sel talvel piiratuks, mistõttu ka LNG reservid võivad Euroopas väheneda. Toormeandmete firma Kpler prognoosib, et sel talvel lisandub turule vaid 2,5 miljonit tonni veeldatud maagaasi, mis on ligikaudu veerand eelmise talve uutest lisandustest.
Muret tekitavad ka pinged Lähis-Idas: kui mis tahes eskaleerumine viiks Hormuzi väina sulgemiseni, seaks see ohtu 20 protsendi maailma veeldatud maagaasi tarnetest.
Rahvusvaheline Energiaagentuur hoiatas oma viimases globaalsete gaasiturgude aruandes, et ülemaailmne gaasibilanss jääb hapraks, kuna veeldatud maagaasi tootmise vähene kasv hoiab ka pakkumist piiratuna ja et turud on endiselt tundlikud ootamatute pakkumise või nõudluse muutuste suhtes.
Põhistsenaariumi puhul, mis eeldab ajalooliselt normaalseid temperatuure, eeldavad analüütikud ja kauplejad, et Euroopa lõpetab talve umbes 45–55 protsendi ulatuses täidetud gaasihoidlatega. Seda on vähem kui kahel eelmisel pehmel talvel, mil Euroopas lõppes talv umbes 60-protsendiliste täituvustega.
Kui aga Euroopas peaks tulema tavalisest külmem talv, võib gaasi tase hoidlates langeda umbes 35 protsendini, ütlesid analüütikud. Hoidlate täituvuse tase talve lõpus määrab, kui palju gaasi on vaja järgmise kuue kuu jooksul nende uuesti täitmiseks. Mida madalam on tase talve lõpus, seda rohkem oleks vaja veeldatud maagaasi importida, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua kõrgema gaasihinna isegi suvekuudel, kui nõudlus võiks muidu langeda.
Ka Euroopa Liidu energeetikaajärelevalve amet Acer hoiatas oma hiljutises aruandes, et kui gaasi tarbimine ületab sel talvel märkimisväärselt eelmise kahe aasta oma, võib EL-i ostjatel tekkida vajadus suurendada oma konkurentsivõimet veeldatud maagaasi turgudel, et 2025. aastal varusid täiendada, mis võib tõsta gaasi hulgimüügihindu.
"Lõpuks ma arvan ikkagi, et mahtude risk – et tuled võivad kustuda, kuna meil pole piisavalt gaasi – on väiksem kui hinnarisk," ütles konsultatsioonifirma Baringa direktor Peter Thompson. "See on küsimus sellest, kui palju me peame LNG eest maksma?" lisas ta.
Energiagaasikriisi haripunktis 2022. aastal tõusid Euroopa gaasihinnad hüppeliselt, ületades ühel hetkel 300 euro piiri megavatt-tunni kohta. See võimaldas Euroopal meelitada kohale veeldatud maagaasi tarned arengumaade arvelt, kes seda samuti vajasid, aga kes ei suutnud sellist hinda maksta.
"Oht pole selles, et meil saaks gaas sel talvel otsa, kuid järgmise talve eel on mahutite täitmine mugaval hinnatasemel palju keerulisem," ütles üks gaasimüüja. "Sul on gaasi alati, aga küsimus on selles, mis hinnaga sa selle gaasi saad."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Financial Times