Tänavu heaks kiidetud ja juulis jõustunud EL-i ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv kohustab Euroopa Liidus tegutsevaid suuremaid ettevõtteid kontrollima, kas nende tarneahela teised ettevõtted kasutavad sunniviisilist tööd või põhjustavad keskkonnakahju ning kui vastus on jah, siis tegutsema. Vastasel korral määratavad karistused hõlmavad trahve, mis ulatuvad kuni viie protsendini ettevõtete ülemaailmsest käibest.

"Kui ma kaotan Euroopasse minnes viis protsenti oma tulust, siis ma ei lähe Euroopasse. Ma ei blufi," ütles Kaabi Financial Timesile ja lisas: "Viis protsenti Qatar Energy teenitud tulust tähendab viis protsenti Katari riigi teenitud tuludest. See on inimeste raha, nii et ma ei saa sellist raha kaotada – ja keegi ei nõustuks sellise raha kaotamisega."

Riigiettevõtte Qatar Energy tegevjuht Kaabi on öelnud, et EL peaks hoolsuskohustuse direktiivi põhjalikult üle vaatama. Ta on ka öelnud, et tema riik ei tunne muret USA presidendiks valitud Donald Trumpi lubaduse pärast kaotada veeldatud maagaasi (LNG) ekspordi piirmäär.

Pärsia lahe äärne Katar, mis on üks maailma suurimaid veeldatud maagaasi eksportijaid, püüab mängida Aasias ja Euroopas suuremat rolli, kuna konkurents Ameerika Ühendriikidest suureneb. Riik kavatseb 2027. aastaks suurendada oma gaasi vedeldamisvõimsust 77 miljonilt tonnilt 142 miljoni tonnini aastas.

Katarist on saanud Euroopa jaoks oluline veeldatud maagaasi tarnija, kuna Euroopa riigid vähendavad oma sõltuvust Venemaa energiast pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse. Qatar Energyl on pikaajalised veeldatud maagaasi tarnelepingud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hollandiga.

Kaabi ütles, et Euroopa Liidu õigusaktid ei oleks selliste ettevõtete jaoks nagu Qatar Energy toimivad.

Ettevõtete jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv on pälvinud kriitikat nii EL-is kui ka väljaspool seda. Riigid peavad uued eeskirjad siseriiklikku õigusesse üle võtma 2026. aastaks ja aasta hiljem, 2027. aastal, hakkavad eeskirjad kehtima ka ettevõtetele, nende järkjärguline kasutuselevõtt peab toimuma kolme kuni viie aasta jooksul pärast jõustumist.

Direktiiv on osa bloki laiemast strateegiast, mille eesmärk on viia ettevõtete praktika vastavusse eesmärgiga saavutada Euroopa Liidus 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.

Kui Politico Euroopa Komisjoniga ühendust võttis, ei olnud selle esindajatel koheseid kommentaare anda.