Toormeandmeid koondava ettevõtte Kpler andmetel importis Euroopa detsembri keskpaiga seisuga rekordilised 16,5 miljonit tonni Venemaa veeldatud maagaasi, mida on rohkem kui eelmisel aastal imporditud 15,18 miljonit tonni, vahendas Financial Times. Tänavune kogus on ka suurem kui 2022. aastal imporditud viimane rekord – 15,21 miljonit tonni.

"See, mida sel aastal nägime, on üllatav," ütles Energiamajanduse ja Finantsanalüüsi Instituudi analüütik Ana Maria Jaller-Makarewicz FT-le, mida vahendas ka Jevropeiskaja Pravda. "Selle asemel, et järk-järgult vähendada Venemaa veeldatud maagaasi importi, suurendame seda."

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal seadis Euroopa Liit eesmärgiks peatada 2027. aastaks Venemaa fossiilkütuste import, kuid Euroopa sadamatesse saabuva ülimadala temperatuurini jahutatud gaasi kogused on jätkuvalt kasvanud.

Erinevalt gaasiimpordist torujuhtmete kaudu, mis on kahanenud, ning Venemaa naftast ja kivisöest, mis on EL-is keelatud, on Venemaa veeldatud maagaasi import endiselt lubatud ja kasvab, mis on märk sellest, kuidas paanikas Euroopa on raskustes enda võõrutamisest Vene tarnetest, ütles Jaller-Makarewicz

Analüütikud on viidanud Venemaa veeldatud maagaasi ostude suurenemisele käesoleval aastal spot-turul – 33 protsenti EL-i Venemaa päritolu veeldatud maagaasi impordist on sel aastal tehtud hetkelepingute alusel, võrreldes 23 protsendiga eelmisel aastal, öeldakse energeetika-alase nõustamisettevõtte Rystad Energy ülevaates.

Sellised ettevõtted nagu Shell ja Equinor on teatanud, et nad ei osta Venemaa veeldatud maagaasi hetketurult. Teised kauplejad on öelnud, et peale Ukraina invasiooni on ostulepingutes sageli punktid, mis tagavad, et LNG ei ole Venemaa päritolu.

Selle aasta spot-tehingud on aga suurenenud, kuna kauplejad saavad [Venemaalt] kaupa odavamalt, ütles Rystadi gaasianalüütik Christoph Halser. Ta lisas, et Venemaa Jamali terminalist Euroopasse tarnitud veeldatud maagaasi hind on oluliselt madalam kui USA-st toodaval gaasil.

Varem importis Euroopa Venemaalt umbes kaks viiendikku oma gaasist, millest suurem osa tuli torujuhtmete kaudu. Praegu moodustab kogu gaasiimport Venemaalt, sealhulgas torugaas, umbes 16 protsenti EL-i gaasi koguimpordist.

Euroopa Liidu juhid on kinnitanud, et EL ei vaja enam Venemaa kütuseid, isegi kui see tähendab gaasi ostmisel mujalt kõrgemate hindadega leppimist.

Aga laevade jälgimise andmed näitavad, et Venemaa veeldatud maagaas moodustas tänavu 20 protsenti Euroopa Liitu mere kaudu toodud kütuse koguimpordist, võrreldes 15 protsendiga eelmisel aastal. Kõike Euroopasse toodud Venemaa LNG-d ei tarbita siiski seal, osa laaditakse ümber ja saadetakse mujale maailma.

Siiski on Prantsusmaale saabunud mahud sel aastal hüppeliselt kasvanud, peaaegu kahekordistudes  2023. aastaga võrreldes. Kpleri andmetel on enam kui pooled saadetistest läinud Dunkerques asuvasse imporditerminali. Seal on terminali kasutuslepingud Prantsuse energiafirmadel EDF ja TotalEnergies ning Saksamaa riiklikul energiaettevõttel Sefe.

Euroopa Liidu suuruselt teine ​​Venemaa veeldatud maagaasi importija oli Belgia, sest sealne Zeebrügge sadam on üks väheseid Euroopas, kus toimub veeldatud maagaasi ümberlaadimine polaaraladel kasutatavatelt kõrge jääklassiga tankeritelt tavalistele. EL-i valitsused on kokku leppinud, et keelavad sellised Venemaa Jamali maardlast pärit veeldatud maagaasi ümberlaadimised EL-i mittekuuluvatesse riikidesse – meede jõustub 2025. aasta märtsis.

EL-i uus energiavolinik Dan Jørgensen lubas järgmisel aastal esitada plaani, kuidas blokk suudab täita 2027. aasta eesmärgi loobuda kõigist Venemaa fossiilkütustest.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis oktoobris märku, et blokk võib suurendada USA importi, et rahustada USA presidendiks valitud Donald Trumpi, kes on ähvardanud ulatuslike kaubandustariifidega.

Trump on hoiatanud, et EL peab kohustuma ostma "suurtes kogustes" USA naftat ja gaasi, vastasel juhul võib ta kehtestada Euroopa impordile täiendavad tariifid.