Eesti nikotiinipoliitika ootab Põhjamaade otsuste taga
Nikotiinipatjade tarvitamise kasvu tõttu on nii sotsiaalministeeriumi, nikotiinitoodete maaletooja kui ka terviseameti hinnangul Eestis vajadus riikliku regulatsiooni järele ning see võib sündida, kui Põhjamaad oma piirangutes selgusele jõuavad.
Soome rahvusringhääling Yle kirjutas 22. oktoobril, et Põhjamaades käib aktiivne arutelu nikotiinisisalduse piiramise üle nikotiinipatjades. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Annemari Linno kommenteeris, et Eesti jälgib jooksvalt, mis otsusteni Põhjamaades jõutakse, sest Eesti kahtlemata üritab käia põhja-, aga ka lõunanaabritega tubaka- ja nikotiiniteemadel ühte jalga.
Eesti pole nikotiinipatjade nikotiinisisalduse ülempiiri alates nende legaliseerimisest 2019. aastal siiani riiklikult määranud. Samas rääkis Linno, et sotsiaalministeerium on juba mitu aastat koostanud eelnõu, millega piirataks nikotiinisisaldust nikotiinipatjades, kuid riigikogus on arutamisel olnud pakilisemad teemad.
Linno sõnul pole tubaka ja nikotiini valdkonnas reformide tegemine lihtne, sest see tekitab riigikogus vastakaid arvamusi: on neid, kes on nikotiinipatjades nikotiinisisalduse piiramise poolt, ja neid, kes vastu.
"Tubakas kütab kirgi ja see (riiklik piiramine – toim.) ei ole nii lihtne, seda enam, et ka tubakatööstus on väga tugevalt vastu," ütles Linno.
Nikotiinitoodete müüja Nicorex Balticu tegevjuht Diane Sirelpuu rääkis, et piirmäärade reguleerimine tubaka ja nikotiini valdkonnas on vajalik, kuid regulatsioon peab olema mõistlik.
Tema sõnul on suur hulk Eesti nikotiinitoodete maaletoojaid, sealhulgas Nicorex, tegutsenud juba pikalt eneseregulatsiooni järgi ehk olenemata riikliku piirangu puudumisest ei too kaupmehed maale tooteid, mis on kangemad kui 20 milligrammi nikotiinipadja kohta. 20 milligrammi oli enamasti kogus, mida inimesed enne nikotiinipatjade legaliseerimist mustal turul tarvitasid.
Kui ülempiir määratakse Eestis selline, mis ei ühti kohalike tarbijate vajadustega, võib Sirelpuu sõnul must turg Eestis taas aktiivsemaks muutuda. Selleks, et musta turgu ohjeldada, on Sirelpuu sõnul väga oluline, et nikotiinisisalduse regulatsioonid oleksid eri riikides võimalikult sarnased.
Terviseameti meediasuhete ja ennetustöö spetsialist Kelli Suvi ütles, et arutelu nikotiinipatjade piirangute üle on Eestis oluline, sest nikotiin on tugevalt sõltuvust tekitav aine ning selle mõju tervisele on otseses seoses nikotiini kogustega.
Suvi lisas, et viimastel aastatel on sagenenud ka väikelaste mürgistusjuhtumid, mis on seotud just nikotiinipatjadega – sel aastal on terviseameti mürgistusinfoliinile laekunud 23 kõnet, kus kahtlustatakse, et alla nelja-aastane laps on saanud mürgistuse nikotiinipadjast. Väikelaste organismi puhul mõjutab olukorra tõsidust Suvi sõnul iga milligramm nikotiini.
Uuringud näitavad, et kui suitsetamine Eestis väheneb, siis alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas nikotiinipatjade tarbimine seevastu kasvab. Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal tehtud uuringu põhjal tarbib nikotiinipatju 3,7 protsenti Eesti elanikkonnast. Enamlevinud on see noorte ja eriti noormeeste seas: 22,5 protsenti 16–24-aastastest meestest tarbib nikotiinipatja vähemalt mõni kord kuus.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi