Oluline pühapäeval, 10. novembril kell 22.01:

- Ukraina korraldas Moskvale droonirünnaku;

- Venemaa on koondanud Kurski oblastisse 50 000 sõjaväelast;

- Sullivan: USA kulutab enne Trumpi ametiaega Ukrainale kuus miljardit;

- Zelenski: Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina suunas 145 drooni;

- Putin allkirjastas Venemaa ja Põhja-Korea kaitseleppe;

- Washington Post: Trump rääkis telefoni teel Putiniga;

- Kaks Vene peibutusdrooni kukkus alla Moldovas;

- Prantsusmaa annab Ukrainale veel ligi 10 kaugmaaraketti Scalp;

- Ukrainas sai Venemaa vastu võideldes surma Briti vabatahtlik;

- Vene õhutõrje tulistas kuue oblasti kohal alla 70 Ukraina drooni;

- Kreml peab Trumpi signaale Ukraina kohta positiivseks;

- Kaks inimest sai vigastada Venemaa droonirünnakus Odessale;

- Ukraina droonid tabasid Venemaal Brjanski oblastis asuvaid laskemoonaladusid;

- Mediazona ja BBC on tuvastanud enam kui 77 000 hukkunud Vene sõdurit;

- Sõrskõi: keeruline olukord rindel kipub halvenema;

- Zelenski: Ukraina on tootnud esimesed 100 kodumaist raketti;

- WSJ: USA tarnib Ukrainale üle 500 õhutõrjeraketi;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit.

Ukraina korraldas Moskvale droonirünnaku

Venemaa tulistas ööl vastu pühapäeva alla 34 Moskvale sihitud Ukraina drooni, teatas linnapea suurimast rünnakust pealinnale alates täiemahulise sõja puhkemisest 2022. aasta veebruarist.

Rünnaku tõttu suleti ajutiselt kolm Moskva lennujaama, üks 52-aastane naine sai kannatada ja Moskva oblasti Stanovoje külas läks põlema kaks elumaja.

"Kokku on hävitatud 32 Moskva poole suundunud drooni," ütles varem 22 droonist teatanud linnapea Sergei Sobjanin Telegramis.

Droonid tulistati alla Moskva oblasti Ramenskoje, Kolomna ja Domodedovo rajooni kohal. Domodedovo ja Žukovski lennujaamas peatati ajutiselt lennud.

Moskva oblasti kuberner Andrei Vorobjov ütles pühapäeval, et droonirünnak oli massiivne.

Kannatada saanud naine toimetatid põletushaavadega haiglasse, ütles kuberner.

Vene kaitseministeerium teatas varem 23 Ukraina drooni allatulistamisest piiriäärsete Brjanski, Rostovi, Belgorodi ja Kurski oblasti kohal.

Moskvale lähemal asuva Orjoli oblasti kuberner Andrei Klõtškov ütles, et õhutõrje tulistas pühapäeval alla 10 drooni.

Rünnak toimus ajal, mil Venemaa võõrustab Sotšis 50 Aafrika riigi ministreid.

Venemaa teatab Ukraina droonide allatulistamisest iga päev, kuid harilikult ei ole nende sihtmärgiks Moskva.

Washington Post: Trump rääkis telefoni teel Putiniga

USA järgmiseks presidendiks valitud Donald Trump rääkis sel nädalal telefoni teel nii Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kui ka Venemaa juhi Vladimir Putiniga, kirjutab Washington Post.

Trump rääkis selle nädala kolmapäeval Zelenskiga ning ütles Ukraina presidendile, et ta toetab Kiievit.

Washington Post kirjutab allikatele toetudes, et neljapäeval rääkis Trump Putiniga ning teemaks oli sõda Ukrainas. Trump soovitas tungivalt Putinit sõda Ukrainas mitte eskaleerida ning meenutas Venemaa juhile, et USA-l on Euroopas märkimisväärne sõjaline kohalolek, vahendas väljaanne.

Sullivan: USA kulutab enne Trumpi ametiaega Ukrainale kuus miljardit

Valge Maja kulutab enne Donald Trumpi ametisse astumist Ukraina abistamiseks veel kuus miljardit dollarit, teatas pühapäeval Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan, hoiatades Washingtoni abi lõpetamise üleilmsete ohtude eest.

Sullivan ütles, et president Joe Biden kavatseb rääkida kõikidel tähtsatel välispoliitilistel teemadel, kui ta kohtub kolmapäeval Valges Majas Donald Trumpiga.

"Presidendil on võimalus selgitada president Trumpile, kuidas ta asju näeb, kus need on, ja rääkida president Trumpiga sellest, mida president Trump mõtleb nende teemadega teha, kui ta astub ametisse," ütles Sullivan CBS-ile.

Trump on rõhutanud, et ta võib lõpetada sõja ühe päevaga, võimalik, et veel enne ametisse astumist. Selline võimalik kokkulepe nõuaks ilmselt Kiievilt osa kaotatud alade loovutamist Venemaale.

Sullivani sõnul on Bideni administratsiooni peamine eesmärk viimastel töökuudel seada Ukraina lahinguväljal võimalikult tugevasse positsiooni, nii et ta oleks ka võimalikult tugevas positsioonis läbirääkimiste lauas.

Vene režiimi juht Vladimir Putin nõuab Kiievilt rahukõneluste eeltingimusena suurte alade loovutamist, millest Ukraina on keeldunud.

Venemaa on koondanud Kurski oblastisse 50 000 sõjaväelast

Venemaa on koondanud Kurski oblastisse umbes 50 000 sõjaväelast, nende seas tuhandeid põhjakorealasi, valmistudes vastupealetungiks, teatas pühapäeval uudisteportaal Ukrinform viitega ajalehele New York Times (NYT).

Lehe teatel ütlesid USA ametnikud, et Venemaa on koondanud sellise jõu ilma vajaduseta tuua oma sõdureid ära Ukraina rinde teistest piirkondadest. See võimaldab Moskval avaldada üheaegselt survet mitmel suunal.

NYT märkis, et Venemaa on senini rünnanud Kurski oblastisse tunginud ukrainlasi suurtükitule ja rakettidega, kuid pole veel alustanud ulatuslikku vastupealetungi.

Ukraina usub, et Vene vastupealetung võib Põhja-Korea üksuste toel alata lähipäevil.

Ukraina ja Lääne luureandmetel on Kurski oblastis praegu väljaõppel umbes 10 000 põhjakorealast. Vähemalt osa neist kaasatakse Vene üksuste rünnakusse Ukraina positsioonide vastu.

Kaks Vene peibutusdrooni kukkus alla Moldovas

Moldova teatas, et Venemaa peibutusdroonid, mida kasutatakse Ukraina õhutõrje häirimiseks, sisenesid Moldova õhuruumi ning kukkusid alla sügaval Moldova territooriumil, ohustades elanikkonda.

Droonid leiti Põhja-Moldovas asuvast Boroseni Noi külast ning Lõuna-Moldovas asuvast Firladeni külast, teatas Moldova politsei.

"Me mõistame need agressiivsed sissetungid karmilt hukka," ütles Moldova asepeaminister Mihai Popsoi.

Prantsusmaa annab Ukrainale veel ligi 10 kaugmaaraketti Scalp

Prantsusmaa annab Kiievile veel ligi 10 kaugmaaraketti Scalp, mis võimaldab anda Ukraina relvajõududel kauglööke vaenlase pihta.

"Selleks, et Ukraina saaks rünnata rindejoone taha, allkirjastasin ma dokumendid veel ligi 10 Scalp raketi tarnimiseks, mida lubas (Ukraina presidendile) Volodõmõr Zelenskile meie vabariigi president," ütles Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu intervjuus väljaandele Le Journal du Dimanche.

Ministri sõnul tarnitakse Ukrainale ka Mistral rakette.

"Läheneva talvega Venemaa kauglöögid Ukraina territooriumile tõenäoliselt hoogustuvad. Seepärast me tarnime taas Mistral rakette, eriti selleks, et kaitsta sõjatsooni," lisas Lecornu.

Prantsusmaa kaitseministeerium on varem teatanud, et Ukraina saab esimesed Prantsuse hävituslennukid Mirage 2025. aasta esimeses kvartalis.

Zelenski: Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina suunas 145 drooni

Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina suunas 145 drooni, mis on sõja jooksul suurim hulk ühel ööl, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pühapäeval.

"Venemaa lennutas eile öösel Ukraina vastu 145 Shahedi ja muud ründedrooni," sõnas Zelenski sotsiaalmeedias ja kutsus taas Lääne partnereid aitama Ukrainat relvadega.

Ukrainas sai Venemaa vastu võideldes surma Briti vabatahtlik

Ukrainas sai Venemaa vastu võideldes surma Briti vabatahtlik, edastas pühapäeval uudisteportaal Ukrinform viitega Sky Newsile.

Arvatakse, et Cornwallist pärit 22-aastane Callum Tindal-Draper hukkus 5. novembril.

Briti välisministeerium teatas, et on teadlik ühe briti surmasaamisest Ukrainas ning on valmis aitama tema perekonda Ühendkuningriigis.

Putin allkirjastas Venemaa ja Põhja-Korea kaitseleppe

Vene režiimi juht Vladimir Putin allkirjastas Venemaa ja Põhja-Korea vahel sõlmitud vastastikuse kaitse leppe, mille raames on Pyongyang juba saatnud tuhandeid sõjaväelasi võitlema Venemaa eest Ukraina vastu.

Putin sõlmis leppe juunis Põhja-Koread külastades. Vene parlamendi alamkoda kinnitas leppe 24. oktoobril ja ülemkoda 6. novembril.

Kreml avaldas leppe ratifitseerimise seaduse laupäeva õhtul oma veebiküljel.

Põhja-Korea on muutunud üheks Venemaa vallandatud sõja tugevaimaks toetajaks. Lääs on juba pikka aega süüdistanud Pyongyangi suurtükimürskude ja rakettide tarnimises Venemaale.

Ukraina ja Lääne luureallikate andmetel on Põhja-Korea saatnud Venemaale Ukraina vastu võitlema umbes 10 000 sõjaväelast.

Kreml peab Trumpi signaale Ukraina kohta positiivseks

Kreml ütles pühapäeval, et USA presidendiks valitud Donald Trumpilt on hakanud tulema positiivseid signaale Ukraina asjus, ehkki on raske ennustada, kuidas ta ametisse astununa käitub.

"Signaalid on positiivsed. Trump rääkis valimiste ajal sellest, kuidas ta tajub kõike läbi kokkulepete, et ta võib sõlmida kokkuleppe, mis viib rahuni," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov pühapäeval avaldatud usutluses.

Peskov lisas aga, et raske on ennustada, kuivõrd jääb Trump kindlaks kampaania ajal tehtud avaldustele.

Vene õhutõrje tulistas kuue oblasti kohal alla 70 Ukraina drooni

Vene õhutõrje tulistas pühapäeval kuue Venemaa oblasti kohal alla 70 Ukraina drooni, 34 neist Moskva ümbruses, teatas kaitseministeerium.

Ministeerium ütles Telegramile, et droonid tehti kahjutuks kohaliku aja järgi hommikul vahemikul kell 7.00–10.00.

"Õhutõrjesüsteemid tabasid ja hävitasid 70 Ukraina mehitamata õhusõidukit, sealhulgas 34 Moskva oblasti, 14 Brjanski oblasti, seitse Orjoli ja Kaluga oblasti, kuus Kurski ja kaks Tuula oblasti kohal," ütles ministeerium.

Ukraina droonid tabasid Venemaal Brjanski oblastis asuvaid laskemoonaladusid

Ukraina droonid ründasid ööl vastu pühapäeva Venemaal Brjanski oblastis asuvale 1060. logistikakeskusele laskemoonaladusid, teatas Ukraina kindralstaap.

Ukraina sõjaväelased märkisid, et registreeriti vähemalt kaheksa plahvatust.

Brjanski oblasti rajatises möllas varahommikuse seisuga intensiivne tulekahju.

Kaks inimest sai vigastada Venemaa droonirünnakus Odessale

Ukraina lõunaosas asuvale Odessa piirkonnale korraldatud Venemaa droonirünnakus sai vigastada vähemalt kaks inimest, teatasid Ukraina ametnikud.

"Vaenlane on taas alustanud massilist rünnakut meie piirkonna vastu," teatas Ukraina riiklik hädaabiteenistus Odessa piirkonnas oma sotsiaalmeediakontol. "Põlesid garaažid autode ja varaga, kannatada said elumajad, kauplused."

Musta mere rannikul asuva piirkonna kuberner Oleh Kiper ütles, et rünnak põhjustas mõned tulekahjud.

Ukraina sõjavägi teatas, et Vene väed ründasid riiki 145 drooniga, millest nende õhutõrje lasi alla 62 tükki.

"Odessa ja teised piirkonnad on okupantide rünnakust mõjutatud. Korterelamud ja eraeramajad said kahjustada, kuid inimohvreid ei olnud," teatasid sõjaväelased Telegrami sõnumis.

Mediazona ja BBC on tuvastanud enam kui 77 000 hukkunud Vene sõdurit

Venemaa sõltumatu meediaväljaanne Mediazona koostöös BBC Venemaaga kinnitas avalike andmete kaudu 77 143 Vene sõduri nimed, kes on tapetud alates Venemaa täismahulise sissetungi algusest.

Alates Mediazona viimasest teatest oktoobri lõpus on hukkunute nimekirja lisandunud veel 1761 Vene sõduri nimed.

Ajakirjanikud märgivad, et tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, sugulaste postitused, piirkondlikud meediaaruanded ja kohalike võimude avaldused.

Ühendkuningriigi kaitseminister ütles 8. novembril avaldatud intervjuus, et oktoober oli Vene vägede jaoks ohvriterohkeim kuu alates täismahulise sissetungi algusest. Oktoobris kaotasid Vene väed keskmiselt 1354 sõdurit päevas.

Briti kaitseluure hinnangul on Venemaa alates täismahulise sissetungi algusest kandnud tõenäoliselt rohkem kui 696 000 kaotust, mis on kooskõlas Ukraina esitatud andmetega.

Mitme eksperdi hinnangul võib viimaste kuude kaotuste hüppeline kasv olla üks Põhja-Korea vägede Venemaale suunamise põhjustest.

President Volodõmõr Zelenski ütles 7. novembril, et Ukraina vägede vastu võitlevad Põhja-Korea väed võtavad Venemaal Kurski oblastis vastu kaotusi, kuid ta ei jaganud hinnangulist hukkunute arvu.

Pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu, on lahingutes hukkunud üle 4300  Vene ohvitseri. Analüütikud märgivad ka, et Ukraina idarindel on tapetud vähemalt 14 204 Vene süüdimõistetut.

Ajakirjaniku sõnul kipuvad 2024. aastal sõjategevuses hukkunud Vene sõdurid olema üha vanemad, kuna värvatud vabatahtlike keskmine vanus kasvab jätkuvalt. Sõjas hukkunud vabatahtlike kõige silmatorkavam hulk on vanuses 48–50 aastat.

Avalikustamata allikatele ja lääne luure hinnangule viidates teatas Wall Street Journal 17. septembril, et alates 2022. aasta veebruarist on hukkunud või haavata saanud ligikaudu miljon ukrainlast ja venelast. See arv sisaldab ka tsiviilisikuid.

Sõrskõi: keeruline olukord rindel kipub halvenema

Olukord rindel on jätkuvalt keeruline ja kipub halvenema, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi laupäeval telefonikõnes USA Euroopa relvajõudude juhatajale kindral Christopher Cavolile.

"Vestluse alguses teavitasin oma Ameerika kolleegi olukorrast rindel. Olukord on jätkuvalt keeruline ja kipub eskaleeruma. Vaenlane, kasutades oma arvulist eelist, jätkab ründeoperatsioonide läbiviimist ja koondab oma peamised jõupingutused Pokrovske ja Kurahhove suunale," kirjutas Sõrskõi sotsiaalmeedias.

Sõrskõi märkis vestluses, et Põhja-Korea sõjaväelaste ettevalmistamise kohta liitumiseks sõjategevusega Venemaa okupatsiooniväe ridades on palju andmeid.

"Vestluse käigus kinnitas Ameerika pool oma võetud kohustuste ranget täitmist varustada Ukraina kaitseväge lubatud relvastuse ja sõjatehnikaga," lisas Sõrskõi.

Ühtlasi tänas ta partnereid järjekindla ja vankumatu toetuse eest Ukrainale.

Zelenski: Ukraina on tootnud esimesed 100 kodumaist raketti

Ukraina on tootnud oma esimesed 100 raketti, ütles president Volodõmõr Zelenski laupäeval videopöördumises.

Ukraina alustas oma raketiprogrammi aktiivset arendamist pärast Venemaa täiemahulist sissetungi veebruaris 2022. Juuli lõpus ütles Zelenski, et programmil on "hea dünaamika".

Augustis teatas Zelenski, et Ukraina on läbi viinud esimese oma riigis toodetud ballistilise raketi eduka katsetuse. Ukraina on juba mitu aastat tegelenud ballistilise raketi Hrim-2 välja töötamisega. Kuigi midagi pole kinnitatud, on spekuleeritud, et see oli ballistilise raketi katsetus, millele Zelenski viitas, kirjutab The Kyiv Independent.

Zelenski avaldas varem ka, et Ukraina on välja töötanud teise kodumaise relva, raketidrooni Paljanõtsja.

Zelenski ütles laupäeval, et ta ei avalda rohkem üksikasju rakettide tüübi kohta, kuid kiitis Ukraina kodumaist relvatoodangut.

"Sel aastal oleme saavutanud märkimisväärseid tulemusi erinevates sektorites. On Ukraina suurtükivägi, meie laskemoon ja relvad," ütles ta. "On droone – erinevat tüüpi, erinevateks operatsioonideks, mis mitte ainult ei aita lahinguväljal positsioone kaitsta ja okupanti hävitada, vaid annavad lööke aina sügavamale Venemaale."

Kodumaised kaugmaarelvad on Ukraina kaitsestrateegia seisukohalt võtmetähtsusega, sest lääneliitlased keelduvad lubamast välismaalt tarnitud relvade kasutamist rünnakuteks Venemaa territooriumile.

WSJ: USA tarnib Ukrainale üle 500 õhutõrjeraketi

USA tarnib Ukrainale Patrioti ja NASAMS-i süsteemide jaoks üle 500 õhutõrjeraketi, teatas Wall Street Journal.

USA president Joe Bideni administratsioon kiirustab, et tarnida Kiievile üle 500 õhutõrjeraketi Patriot ja NASAMS-i süsteemide jaoks, kirjutas Wall Street Journal (WSJ) laupäeval, viidates kõrgele administratsiooniametnikule.

Teated tarnetest tulid ajal, mil Bideni administratsioon plaanib kiirustada ülejäänud ligikaudu seitsme miljardi dollari suuruse sõjalise abi kohaletoimetamisega Ukrainale enne presidendiks valitud Donald Trumpi ametisseastumist 2025. aasta jaanuaris.

Relvad, mis peaksid saabuma lähinädalatel, peaksid vastama Ukraina õhutõrjevajadustele 2024. aasta lõpuni, ütles ametnik.

Kaks administratsiooni ametnikku ütlesid 7. novembril Politicole, et Valge Maja kavatseb kiirendada relvade tarnimist, kuna on mures, et tulevane Trumpi administratsioon peatab relvasaadetised enne Kiievisse jõudmist.

Trump on korduvalt öelnud, et "lõpetab sõja 24 tunni jooksul" ja "toob USA Ukrainast välja". See plaan võib hõlmata Ukraina territooriumi loovutamist ja autonoomsete piirkondade loomist idas, selgus oktoobris avaldatud aruannetest, vahendas The Kyiv Independent.

Juunis pakkusid Trumpi kaks tippnõunikku välja plaani, mis lõpetaks sõjalise abi andmise Ukrainale, kui Ukraina ei nõustu pidama rahuläbirääkimisi Venemaaga, vahendas Reuters, viidates nõunikele, erru läinud kindral Keith Kelloggile ja Fred Fleitzile.

Hoolimata president Bideni võimest tarnida olemasolevaid relvavarusid, on Valge Maja ametnikud mures, et suure hulga relvade jõudmine Ukrainasse võib võtta kuid ehk toimuda pärast Trumpi ametisseastumist.

Pentagoni ametnik ütles 8. novembril, et lisaks õhutõrjerakettidele, valmistub Valge Maja saatma Ukrainasse "väikest hulka töövõtjaid", et hooldada nii F-16 hävitajaid kui ka muid õhutõrjesüsteeme. Valge Maja lükkas plaani tagasi juba augustis, kuid on muutnud kurssi seoses kasutuskõlbmatute relvade arvu suurenemisega.

"Nende relvasüsteemide missioonivõimekuse tagamine on Ukraina kaitse jaoks ülioluline," teatas Pentagoni avalduses.

16. oktoobril Biden Ukrainale uuest 425 miljoni dollari suurusest julgeolekuabist.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1350 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 708 890 (võrdlus eelmise päevaga +1350);

- tankid 9249 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 18 726 (+29);

- suurtükisüsteemid 20 280 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1245 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 996 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 619 (+44);

- tiibraketid 2634 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 683 (+122);

- eritehnika 3604 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.