Karu märkis, et suurt muutust Ukrainas rindejoonel pole toimunud ning Vene vägede olulisim suund on endiselt Donbass.

"Nad on vallutanud seal palju asulaid, on ära võtnud olulisi sõlmpunkte ja linnu. Kõige olulisem on see, et suurt läbimurret nad ei ole suutnud seal tekitada, nii et Ukraina kaitse seal peab," lausus ta.

Donbassis on Vene vägede rünnakud kõige intensiivsemad, kuid seda suurte kaotuste hinnaga, lisas ta.

"Kus on rohkem kaotusi, seal (Vene väed) tõmbuvad tagasi, kus rohkem elavjõudu, seal tungivad peale. Vene armee sõltub väga palju massist ja nad lükkavad oma sõdurid rahulikult hakklihamasinasse, otsepealetungile, ja kui neil sõdureid jätkub, tungivad selles suunas aktiivselt peale. Ukrainlased kasutavad oma taktikat, katsuvad hävitada nii palju Vene sõdureid kui võimalik. Nad on selles edukad ja see annab lootust, sest (Venemaa) kaotuste arv läheb ikkagi väga suureks ja ükskord see jõuab ka iga inimeseni igas Vene külas," lausus Karu.

Ukraina poolt on välja öeldud, et Vene väed on seni kaotanud 700 000 sõdurit.

"See on ka Venemaa jaoks suur arv. Nende (uute sõdurite) värbamine ei lähe ka kõige paremini. Ja kui see hästi ei lähe, on võimalik uutele sõduritele vähem väljaõpet teha, ja see tähendab, et kaotused on suuremad, see on selline nõiaring," märkis Karu.

See, et ukrainlased suudavad enda käes endiselt hoida osa Venemaa territooriumit ehk alasid Kurski oblastis, on Vene võimu jaoks sisepoliitiliselt tugev hoop, lausus Karu.

"Nad alguses lubasid ukrainlased kohe välja lüüa, hiljem (Venemaa president Vladimir) Putin sõnastas ümber, et oktoobrikuuks. Täna on november ja ukrainlased ikka hoiavad, mitte kogu ala, mis esimestel päevadel vallutasid, aga suuremat osa sellest alast. Räägitakse venelaste suurest pealetungist sellel alal, aga ma arvan, et kui neil oleks seal piisavalt jõudu, oleks nad selle juba ammu ära teinud, sest see on sisepoliitiliselt neile väga valus teema, et osa Venemaast on ukrainlaste poolt vallutatud. /.../ Ukrainlased on seal jätkuvalt edukad ja venelased kannavad ka seal suuri kaotusi," lausus Karu.

Mis puutub Põhja-Korea poolt Venemaale appi saadetud 10 000 sõdurisse, kellega ukrainlaste teatel olid sel nädalal esimesed kontaktid, siis nende roll väga suur olema ei saa, nentis Karu.

"10 000 tundub meie jaoks väga suur arv, aga ma ei usu, et nad suudavad rindejoonel midagi kardinaalselt muuta. Nad ei oska tõenäoliselt isegi vene keelt, mis tähendab, et neid on väga raske lahingtegevuses kasutada," lausus ta.