Oluline teisipäeval, 12. novembril kell 22.12:

- Ukraina teatas taas Vene inimkaotuste uuest rekordist;

- Vene väed ründasid öösel Ukrainat 110 drooniga;

- USA: Põhja-Korea sõdurid osalevad Vene vägedega lahingoperatsioonides;

- Ukraina ootab lähipäevil Venemaa rünnakut Zaporižžja oblastis;

- ISW: Vene väed kasutavad edukalt ära Vuhledari vallutamist;

- Zelenski kutsus üles tugevdama survet Venemaale;

- Eesti teatas uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale;

- Zelenski ja Borrell arutasid sõjalist abi ja relvapiiranguid;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1950 sõdurit.

Sky News: Ukrainal napib jalaväge ja olulist varustust

Ukraina relvajõud on hädas, sest napib jalaväelasi ja olulist varustust, edastas Sky Newsi korrespondent Stuart Ramsay Ida-Ukrainast.

Hoolimata sellest, et Ukraina relvajõud on Donbassis hästi kanda kinnitanud, kannatavad nad tema sõnul siiski tohutu arvulise allajäämise tõttu.

"Nad peavad jalaväemanöövrites kasutama ameeriklaste tanke, et toetada võitlejaid, sest neil ei ole kohapeal lihtsalt piisavalt inimesi pealetungi läbiviimiseks," ütles Ramsay.

Kuigi Ukraina sõjaväe kapteni Volodõmõr Nazarenko sõnul kasvavad Venemaa kaotused jätkuvalt, on Kreml selleks valmis. Lisaks üritavad venelased panna ühele suunale kokku löögirusikat.

"Kõik räägivad Venemaa tohutust ülekaalust ja meie näeme seda eelist vastupidavuses. Tegelikult ei pea nad kurnamissõda, sest nad võiksid natukenegi oma "vankasid" säästa ja "võita" rahulikumalt, kui arvavad, et suudavad meist jagu saada. Praegu aga püütakse pidevalt lahingusse tormata. Seetõttu näeme, et vaenlasel on kiire ja ta on närviline," sõnas Nazarenko.

USA: Põhja-Korea sõdurid osalevad Vene vägedega lahingoperatsioonides

USA välisministeerium teatas, et Põhja-Korea üksused on hakanud osalema koos Vene vägedega lahingoperatsioonides.

"Üle 10 000 Põhja-Korea sõduri on saadetud Venemaa idaossa ja suurem osa neist on viidud Kurski oblastisse, kus nad on hakanud osalema lahingoperatsioonides koos Vene vägedega," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel teisipäeval.

Ukraina teatas taas Vene inimkaotuste uuest rekordist

Ukraina teatel kaotasid Vene relvajõud esmaspäeval 1950 sõjaväelast, mis on suurim inimkaotuste hulk sõja algusest alates.

Alles esmaspäeval teatas Ukraina kindralstaap senisest rekordist, mis oli 1770 sõdurit.

Samuti kaotasid Vene väed ööpäevaga 23 tanki and 81 jalaväe lahingumasinat.

Ühendkuningriigi relvajõudude kindralstaabi ülem, admiral Anthony Radakin ütles pühapäeval Briti rahvusringhäälingule BBC, et oktoobris kaotas Venemaa surnute ja haavatutena keskmiselt 1500 sõdurit päevas.

Ukraina andmetel on Vene väed kaotanud kokku umbes 712 610 sõdurit.

Ukraina relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi ütles 2. novembril, et Ukraina väed tõrjuvad üht kõige võimsamat Vene armee pealetungi täiemahulise sõja algusest saadik.

Sügise jooksul on Ukraina pidanud peamiselt Donetski oblastis loovutama suuri alasid, kaotades pea iga päev Vene  vägedele mõne asula. Vene üksused on edenenud ka Kurski oblasti tagasivõtmisel.

Mitmete ekspertide hinnangul võib kaotuste suur hulk olla üks põhjus, miks Venemaa on otsustanud kaasata oma sõjategevusse Põhja-Korea sõdurid.

Krõvõi Rihis hukkus Vene rünnakus ema ja ta kolm last

Päästjad kaevasid Venemaa õhurünnaku tagajärjel hävinud maja rusude alt välja kolmanda lapse surnukeha, teatas Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak teisipäeval. Sellega kerkis eilse rünnaku ohvrite arv neljani, surma sai ema ja kolm ta last.

Vene väed ründasid öösel Ukrainat 110 drooniga

Ööl vastu teisipäeva sooritas Venemaa mitu raketilööki ja ründas Ukrainat 110 drooniga, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina õhutõrje lasi alla 46 drooni, 60 kadusid radarilt ja kaks sisenesid Valgevene õhuruumi.

Vene väed tulistasid Venemaa Belgorodi oblastist Harkivi linna suunas juhitava õhutõrjeraketi S-300.  Kursist tulistas Venemaa Tšernihivi oblastisse kaks Kh-59/69 raketti. Samuti ründasid Vene väed Sumõ ja Harkivi oblastit liugpommidega ning ründasid Ukrainat 110 drooniga.

ISW: Vene väed kasutavad edukalt ära Vuhledari vallutamist

Vene väed kasutavad edukalt ära Vuhledari vallutamist, et teha taktikaliselt olulisi samme Kurahhovest lõunas, eesmärgiga toetada käimasolevaid pealetungioperatsioone. Operatsioonide eesmärk on tasandada rindejoon ja lüüa tagasi Ukraina väed Donetski oblasti lääneosas, kirjutab Sõjauuringute Instituut (ISW).

ISW muudab oma varasemat hinnangut, mille kohaselt ei saanuks Vene väed Vuhledari vallutamist edasistes pealetungioperatsioonides ära kasutada. Instituut märgib, et see hinnang oli vale.

Väidetavalt jätkavad Vene väed edasitungi Donetski-Zaporižžja oblasti piirialal ning Venemaa edasiliikumine Vuhledarist loodes ja Velõka Novosilkast lõunas võib hakata survet avaldama piirkonnas paiknevatele Ukraina positsioonidele.

Vene väed on Donetski oblasti lääneosas mõõduka tempoga edasi tunginud, kuid on väga ebatõenäoline, et suudavad sooritada kiireid mehhaniseeritud manöövreid, mis suudaksid edukalt Ukraina väed ümber piirata, lisas instituut.

NEW: Russian forces are successfully leveraging their recent seizure of Vuhledar to make tactically significant gains south of Kurakhove in support of ongoing Russian offensive operations that aim to level the frontline and eliminate the Ukrainian salient in western Donetsk… pic.twitter.com/3WJNt9pK09

— Institute for the Study of War (@TheStudyofWar) November 12, 2024

Ukraina ootab lähipäevil Venemaa rünnakut Zaporižžja oblastis

Venemaa pealetungirünnakud Zaporižžja oblastis võivad alata lähipäevil, ütles Ukraina sõjaväe lõunaväe väejuhatuse pressiesindaja Vladõslav Vološin esmaspäeval Reutersile.

Oktoobri alguses uuendasid Vene väed väidetavalt oma ründevõimet Zaporižžja sektoris. Kiiev hoiatas Venemaa võimaliku pealetungi eest lõunapiirkonnas, samal ajal kui Moskva väed jätkavad edasiliikumist Ukraina idaosas, vahendas The Kyiv Independent.

Vološini sõnul paigutab Venemaa Zaporižžja oblastisse ka väljaõppinud ründerühmi, kes valmistuvad ründama.

"Rünnakud võivad alata lähitulevikus, me ei räägi isegi nädalatest, me eeldame, et see juhtub lähipäevil," ütles pressiesindaja.

Ukraina sõjaväeluure teatas, et Venemaa kavatseb kasutada soomusmasinaid ja märkimisväärsel hulgal droone, ütles Vološin. "Nad valmistavad nendeks rünnakuteks ette nii soomusrühmi kui ka kergemaid sõidukeid," lisas ta.

Vološin ütles oktoobris, et Vene väed kogunevad pealetungiks Zaporižžja oblasti Orihhivi ja Mala Tokmaška suunal. Piirkond oli 2023. aastal Ukraina lõunapoolse vastupealetungi peatelg, mis viis Robotõne asula vabastamiseni, kuid suuri tulemusi see kaasa ei toonud.

Vene väed on hoogustanud rünnakuid Zaporižžja vastu, võttes sihikule selle tsiviiltaristu.

Zelenski kutsus üles tugevdama survet Venemaale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et oluliselt tuleb tugevdada mitte ainult kaitset Venemaa terrori vastu, vaid ka survet Venemaale riigi sõjalise tootmise piiramiseks, vahendas Ukrinform.

"Kohtusin täna Eesti kaitseministri Hanno Pevkuriga. Hiljuti kahjustas Venemaa droonilöök Kiievile Eesti suursaadiku residentsi. See on järjekordne tõestus, et me peame oluliselt tugevdama mitte ainult oma kaitset Venemaa terrori vastu, aga ka meie survet Venemaale piiramaks riigi sõjalist tootmist," rääkis Zelenski esmaspäeval oma igaõhtuses videopöördumises.

Presidendi sõnul koosneb iga droon ja rakett, mida Venemaa kasutab, põhimõtteliselt sanktsioonilünkade kaudu tarnitud komponentidest.

"Ja Euroopa Liidu tulevases sanktsioonide paketis on ülioluline võtta sihikule eelkõige sanktsioonidest kõrvalehoidmise skeemid. Igaüks, kes jätkab sellist kaubavahetust Venemaaga, peab selgelt mõistma tagajärgi," ütles Zelenski.

Zelenski toonitas juba päev varem, et kõik Venemaa kaitsetööstust toetavad ettevõtted ja eraisikud tuleb globaalselt isoleerida, et nõrgendada Venemaa suutlikkust ehtsast diplomaatiast kõrvale hiilida ja sõda veelgi õhutada.

"Kõik maailmas peavad rakendama sanktsioone, et õõnestada eelkõige Putini enesekindlust. See on täiesti realistlik," sõnas Zelenski.

"Me mõistame väga selgelt, et ilma jõuta pole diplomaatial väljavaateid. Kuid ilma diplomaatiliste eesmärkide selge mõistmiseta ei tee relvad üksi oma tööd. Seetõttu peavad jõud ja diplomaatia töötama käsikäes. See on ainus viis rahu püsivaks kindlustamiseks, et vältida sedalaadi sõja kordumist ja see on täiesti võimalik," ütles Zelenski.

Eesti teatas uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas esmaspäeval kohtumisel president Volodõmõr Zelenskiga uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale, vahendas uudistekanal Ukrinform viidates presidendiameti ametlikule internetiküljele.

"Hanno Pevkur teatas enne talve kaitseväe uuest sõjalise abipaketist, mis sisaldab muu hulgas Ukraina sõduritele vormiriietust," seisis avalduses.

Abipakett peaks saabuma järgmisel aastal.

Kohtumisel Zelenskiga lubas Pevkur Eesti jätkuvat sõjalist toetust.

"Teel presidendi kontorisse allkirjastasin elektrooniliselt uue sõjalise abi paki, mis sisaldab riideid, käsirelvi jne. Uued abipakid on tulemas juba järgmisel aastal," sõnas Pevkur.

Pevkur kohtus esmaspäeval Kiievis Zelenskiga ning Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga.

"Olukord on raske ja sellest saavad kõik aru. Koos kaitseminister Umeroviga arutasime lahinguvälja olukorda üksikasjalikult ja saime värskeimat luureinfot. On selge, et jätkuv toetus on vajalik," rääkis Pevkur.

Pevkur mainis ka, et on esitanud president Zelenskile kutse külastada Eestit detsembris, kuigi selle visiidi teostatavus on endiselt ebakindel.

"Arutasime Eesti potentsiaali rahastada kaugmaadroonide tootmist Ukrainas. Samuti meie pakilisi kaitsevajadusi ja uute brigaadide varustamist," sõnas Zelenski.

President avaldas tänu Eestile ja selle rahvale talve eel valminud uue sõjalise abipaketi ja  märkimisväärse toetuse eest täiemahulise sõja algusest.

Ukrinformi andmetel arutasid Umerov ja Pevkur Kiievis kohtumisel ka kaitsetööstuse investeeringuid ja Ukraina sõdurite väljaõpet.

Zelenski ja Borrell arutasid sõjalist abi ja relvapiiranguid

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski arutasid esmaspäevasel kohtumisel Ukrainale antava sõjalise abi suurendamist, teatas uudistekanal Ukrinform.

Borrell saabus laupäeval Kiievisse, et kinnitada Ukrainale Euroopa toetust pärast Donald Trumpi võitu USA presidendivalimisel.

Ettearvamatu Trumpi presidendiks saamine on teinud närviliseks nii Ukraina kui ka Euroopa, sest kardetakse, et ta võib lõpetada USA toetuse võitluseks Venemaa sissetungi vastu.

"Sõnum on selge: Euroopa jätkab Ukraina toetamist," ütles detsembris ametist lahkuv Borrell ajakirjanikele.

"Kohtumise põhiteemade hulka kuulusid edasine koostöö Ukraina ja Euroopa Liidu vahel, sõjalise abi suurendamine, Venemaa territooriumil sõjaliste sihtmärkide ründamise piirangute kaotamine, Euroopa rahutagamisrahastu kaudu toetuse vabastamine ja kõigi protseduuride lõpuleviimine Ukrainale 50 miljardi USA dollari eraldamiseks kooskõlas juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 otsusega," sõnas Zelenski.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1950 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 712 610 (võrdlus eelmise päevaga +1950);

- tankid 9276 (+23);

- jalaväe lahingumasinad 18 847 (+81);

- suurtükisüsteemid 20 352 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1249 (+4); 

- õhutõrjesüsteemid 996 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 737 (+61);

- tiibraketid 2636 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 870 (+68);

- eritehnika 3626 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.