Komisjon otsustas valimisõiguse teemal edasi liikuda koalitsiooni eelnõuga
Põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval toimunud avalikul istungil liikuda valimisõiguse teemal põhiseaduse muutmiseks edasi liikuda koalitsiooni eelnõuga ja ei toetanud Isamaa eestvedamisel tehtud eelnõu riigikogu saali saatmist.
Komisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) tegi ettepaneku saata eelnõu 19 novembril riigikogu saali ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks pakkus ta 19. detsembrit. Keegi vastu ei olnud.
Eelnõu järgi saaksid kohalikel valimistel hääletada Eesti kodanikud, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud ning määratlemata kodakondsusega, ehk halli passi omanikud.
Isamaa pakutud eelnõu, millel oli 28 allkirja komisjonis toetust ei leidnud. Koalitsiooni esitatud eelnõule kirjutas alla 61 saadikut.
Komisjonis arutati kahte põhiseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse agressorriigi kodanikelt ära võtta kohalike omavalitsuste valimiste hääletamisõigus.
Koalitsiooni kompromisseelnõuga saaksid kodakondsuseta inimesed ehk halli passi omanikud ka edaspidi hääletada, opositsioonieelnõu järgi aga mitte. Komisjoni istungil opositsiooni pakutud variant toetust ei saanud, mis oli Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul ebameeldiv üllatus.
"Koalitsioonisaadikud väga ei soovi laiapõhjalist arutelu riigikogus, vaid on välja töötanud eelnõu, võta või jäta, ja teinud seda teatud Brežnevi pakikesena," ütles Seeder.
Enamikku opositsioonisaadikuid häiris, et koalitsioonieelnõuga ei jäeta halli passi omanikele mitte ainult valimisõigus alles, vaid lisaks üritatakse see põhiseaduses põlistada. Õigusest ilmajäämine võiks nende hinnangul mittekodanikke lõimuma motiveerida. Sotsiaaldemokraadid aga oma meelt muuta ei kavatse.
"Me hoiame sellest mõttest selles mõttes kinni, et see on oluline, et tegelikult koos pesuveega ei visataks ka last välja, et me pigem inimesi Eesti riigis seome, mitte neid siit eemale ei tõuka," ütles riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Priit Lomp.
Lisaks soovivad sotsid edasi minna valijatele registreerimiskohustuse kehtestamisega, et takistada vaenulike riikide Eesti valimistesse sekkumist.
"Meelsuskontrolli või valijate registreerimise puhul on siis see küsimus, et kuidas seda kirjutada põhiseadusesse, kas seda on võimalik kirjutada, et ma ise ka ei ole kindel, kas selline sõnastus on vettpidav. Me ootame ka analüüsi justiitsministeeriumilt selle kohta," ütles Terras.
Terras ei julge mürki võtta, et koalitsioonieelnõule riigikogu suures saalis lõpuks hääled kokku tulevad, sest nelja-viiendikuliseks enamuseks on vaja ka opositsiooni toetust. Seedri sõnul on nad edasisteks aruteludeks valmis.
"Esiteks ei jää ju meil muud üle. Me peamegi osalema selles protsessis. Aga teiseks meil on ka sisuline soov jõuda põhiseaduse muudatuseni," sõnas Seeder.
"Me kindlasti teeme sellele parandusettepanekuid ja kuu aega on selleks aega. Me proovime siis seda nügida nii palju paremaks, kui see vähegi võimalik on, ja siis selle lõpliku otsuse teeme siis, kui on kõik asjaolud selged," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jaak Valge (ERK).
EKRE sooviks valimisõiguse samuti ära võtta nii agressorriikide kodanikelt kui ka halli passi omanikelt.
Keskerakond on vastu igasugusele põhiseaduse muutmisele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: AK