Räägime Power2x plaanidest Eestis. Teie idee on ühendada taastuvenergia, roheline vesinik ja puit, et alustada rohelise metanooli tootmist. Esiteks, miks on sellist tehast vaja?

Kui me lõpuks vabaneme fossiilsetest kütustest, naftast ja gaasist, peame me need millegagi asendama. Me usume, et lühikeses ja keskpikas perspektiivis, aga ka pikas perspektiivis, on metanooli tootmine kohalikest ressurssidest Euroopas väga oluline, et meie tänane ühiskonnasüsteem, koos kõigi plastide, värvide ja liimidega, ikka veel toimiks. See on vältimatu samm. Me võime oodata, et et ülejäänud maailm seda teeks – Hiina, Ameerika Ühendriigid, Brasiilia –, kuid me saame ka ise osa sellest võtta ja ilmselgelt on palju kasu, kui me ise ka sellega tegeleme.

Aga miks te valisite asukohaks Eesti ja Pärnu?

Me vaatasime Eestit esialgu avamere tuuleenergia seisukohast. Ja avamere tuuleenergia arendused, kuigi need on väga suured, ehitatakse üles tühjalt kohalt. Kuna me hindame avamere tuuleenergia potentsiaali, siis näeme ka taastuva biomassi potentsiaali Eestis. Ja me leidsime, et Eesti on riik, kus jätkusuutlikkuse kriteeriume järgitakse ja täidetakse väga hästi ning kus me saame juurdepääsu sertifitseeritavatele metsamajandusjääkidele, nii et me saame metsatööstuse jääktooted sertifitseerida ja olla kindlad, et need on tegelikult jätkusuutlikud.

Kuidas saavad Eesti ja Pärnu sellest tehasest kasu?

Palju puitu eksporditakse ka Pärnu kaudu. Kui te lähete siia sadamasse, siis näete päris palju palklaagreid. Sealt läheb suur kogus puitu otse maailma paberi ja tselluloosi ning puiduenergia tootmiseks. Ja see on lihtsalt raiutud puit ja mõned jäägid, mis raiutakse ja eksporditakse. Meie plaanime teha nii, et selle asemel, et lihtsalt eksportida ilma igasuguse lisandväärtuseta, lisame ühe etapi. Me töötleme seda metanooliks, millel on meie arvates pikaajaline tulevik rohelises majanduses, ja lisame lisandväärtuse.

Teine asi, mida meie arvates on väga oluline mõista, on see, et kui teil on metanool kui roheline molekul, siis on teil platvorm, millel saab toimuda rohkem asju. Rohelisest metanoolist võib tekkida kemikaalide tööstus. Meil võib tekkida tööstus. Nagu Biojet teatas Narvas – Biojet võiks võtta metanooli ja valmistada säästvat lennukikütust. Te võiksite võtta metanooli ja valmistada rohelist kütust oma parvlaevadele Rootsi, Soome ja Balti riikide vahel, aga ka oma kohalikele parvlaevadele saarte vahel, mida ei saa nii lihtsalt elektrifitseerida.

Kus seda metanooli kasutatakse ning kuidas ja kuhu see Pärnust välja viiakse?

Meie praegune plaan on tugevalt sõltuv Rail Balticust. Me plaanime raudteel vedada mahud Paldiskisse või mõnda teise Tallinna lähedal asuvasse sadamasse. Ja siis seal toimub ümberlaadimine suurematele laevadele ekspordiks ülejäänud Euroopasse. Ja müük, mida me prognoosime, on osaliselt kohalik, mis puudutab siinseid parvlaevu ja laevaliine.

See lühiajaline buum ja see väheneb, me usume, ja selleks ajaks väheneb biokütuste populaarsus, sest oma puude põletamine ei ole midagi, mida me tahame teha pikemas perspektiivis. Me usume, et Poolas, Saksamaal ja Hollandis tekib keemiatööstus, mis töötleb metanooli olefiinideks, nagu vahtpolster, millel te magate, plastkatted, värvid ja liimid. Kõiki neid asju saab valmistada metanoolist ja see on meie pikaajaline müügiplaan. Need plaanid ei ole veel nii täpselt paigas.

Nii et meil on plaanides laevandus, pikemas perspektiivis keemiatööstus ja lennundus, mis vajab metanooli ka SAF-i (säästev lennukikütus) tootmiseks.

Nii et peamine turg oleks Euroopa?

Jah, me usume nii. Me ei kavatse praegu Euroopast väljapoole eksportida.

Vajalik vesinik peaks tulema Eesti läänerannikul asuvatest avamere tuuleparkidest, mida meil veel ei ole. Kuid kust tuleb tootmiseks vajalik puit ja mis liiki puit see täpselt oleks?

Me oleme väga huvitatud, et palju selliseid tegevusi tekiks. On Fibenol, on Biojet, on VKG, Power2x, meil kõigil on plaanid puiduga. Me kõik ei otsi täpselt sama puitu. Seega on meie protsess gaasistamise tõttu väga paindlik, me võime võtta mis tahes liiki puitu, mis Eestis olemas on, meil ei ole mingeid probleeme. Lisaks sellele on meie protsess nii paindlik, et me saame vastu võtta palju puukoort, oksi, lehti, puulagusid, mädanevat puitu, seega madalama kvaliteediga puitu ja eriti jääkpuitu. Nii et puidutööstuse tuumikut, ilusat puitu, me ei puutu. Me usume, et turu suurus on piisavalt suur, et viis või kuus tehast saaksid edukalt tegutseda.

Aga asi, mida me näeme vähenemas – te võite küsida Warmestonilt, te võite küsida Grand Oil Investilt, kui hästi läheb pelletitööstusega. See on vähenemas, sest puidutootmine kõigis Euroopa riikides on vähenemas. Nii et nad otsivad ka uusi võimalusi puidu väärindamiseks.

Räägime töötajatest. Te ütlesite, et ehitamise ajal annab tehas tööd üle 2000 inimesele. Ja kui see hakkab tööle, annab see tööd umbes 200 töötajale. Millist spetsialisti te vajate? Ja kas te näete, et need inimesed tulevad Eestist?

Muidugi. Ma mõtlen, et lõpuni ei saa kunagi kindel olla. Aga me usume, et suure osa tööst saavad teha kohalikud talendid. Me pakume insenerikutseid ja kõrgetasemelisi töökohti magistrantidele, aga meil on ka suur hulk kutseharidustöötajaid. Nii et te peaksite mõtlema keevitajatele, elektrikutele, tisleritele, kõiki ametialasid on vaja. Me näeme, et siin on kutsekoolid, ja me täheldame ka seda, et on üsna suur talentide eksport Eestist välja. Aga ka Lätis ja Leedus on natuke sarnane dünaamika, et inimesed lähevad välja, et leida hästi tasustatud tööd tööstuses.

Eesti riik tahab minna üle puhtale energiale ja me peaksime vähendama fossiilsete kütuste kasutamist ja ka tööstusettevõtete põhjustatud saastet. Millised oleksid selle tehase keskkonnamõjud ja kas on mingeid riske?

Loomulikult on. Kõik need suured suured asjad, mida tehakse, kannavad endas riski. Aga need riskid ei ole silmapaistvalt palju suuremad, kui mistahes olemasoleva tööstuse puhul, nagu Neste Oil ja kõik need rafineerimistehased.

Mis puutub keskkonnamõjusse, siis me muidugi jälgime seda hoolikalt. Me peame neid küsimusi ükshaaval lahendama, enne kui me saame hakata mõtlema midagi ehitada. Ja me teeme seda. Asi on selles, et meie tehas koosneb igasugustest tegevustest, mis on juba maailmas olemas. Nii et me saame minna teiste valitsuste, teiste asukohtade ja teiste näidete juurde, kasutada seal tehtud uuringuid, et teavitada reguleerivaid asutusi, ohutusnõukogusid, maa-ametit ja riigi valitsust, et see saab olema ohutu ja keskkonna seisukohalt positiivne tegevus.

Teie investeeringu suurus oleks üle miljardi euro. Kust tuleb raha investeeringu eest?

Raha, mida me arenduse varajases faasis kasutame, tuleb meie enda taskust, mida toetab Kanada pensionifond, CPPIB. Nad on suured investorid kogu maailmas sarnastesse projektidesse energia ja jätkusuutlikkuse valdkonnas. Kui me jõuame lõplikele investeerimisotsustele lähemale, otsime partnerlust. Need partnerlused võivad võtta igasuguseid vorme. See võib olla maaomanik; on ka tehnoloogia pakkujad, kes võiksid osa võtta, ja on muidugi ka inimesed, kes võiksid olla huvitatud kaasinvesteeringutest. Nii et me otsime partnereid, me otsime partnereid protsessi igas etapis, kuid me usume, et enamik vahendeid tuleb CPPIB-ilt.

Kuidas vastate ka Eesti meedias kuuldud kriitikale, et maailmas ei ole tegelikult häid näiteid selliste tehaste toimimisest? Näiteks hiljuti loobus Taani ettevõte Ørsted Rootsis rohelist metanooli tootvatest tehastest, sest turul ei ole piisavalt nõudlust.

Ma julgustaksin teid alati väga tähelepanelikult neid pressiteateid lugema. Kui inimesed teevad teadaandeid selle kohta, miks nad projekte tühistavad, siis on neil põhjused, miks nad ütlevad asju nii, nagu nad neid ütlevad, ja see on nende asi. Mida ma tean, on see, et nende projektide jaoks valitud tehnoloogiad erinevad meie omast.

Aga peamine on see, et iga projekt seisab oma jalge peal ja meie projekti sugust ei ole olemas tänases maailmas.

Seega soovite alustada tootmist 2028. aastal. Millal see tootmine teie arvates kasumlikuks muutub?

Me investeerime palju enne käivitamist ja siis on tagasimakseperiood, mis on paar aastat. Me usume, et alates esimesest päevast saame kõigi Euroopa Liidus roheliste kütuste suhtes kehtivate eeskirjade tõttu müüa kasumlikult iga kilogrammi metanooli, mida toodame. Seega peaks meil olema algusest peale positiivne bilanss ja suhteliselt lühike tasuvusperiood. Selle üksikasjad on muidugi osa äriplaanist, mida me ei taha täna avalikkusele avaldada. Aga jah, me usume, et suudame esimesest päevast alates oma toodet kasumlikult müüa.

Kui kindel olete täna, et see tehas Pärnusse ehitatakse?

Väga kindel. Ma arvan, et kõik probleemid, mis on tõstatatud, vääriselupaigad ja muud küsimused, kõik need on väga hästi lahendatavad. On teada, kuidas neid lahendada ja me usume, et meil on olemas tee nende lahendamiseks. Me saame aru, et mured on tõsised ja me võtame neid väga tõsiselt, kuid me näeme ka asjakohaseid ja teostatavaid lahendusi kõigile neile probleemidele.

Aga millal teete lõpliku otsuse, et tehas siia tuleb?

Me oleme praegu selles (faasis), mida nimetatakse teostatavusuuringuks. Siis tuleb osa, kus me üksikasjalikult täpsustame iga asja suurust ja läheme rohkem üksikasjadesse. Siis tehakse esmane tehniline uuring ja siis tehakse otsus. See otsus, mis on lõplik investeerimisotsus. See otsus on praegu suunatud 2026. aasta alguseks. See võib viibida lubade andmise protsesside ja muude asjade tõttu, kuid see on hetk, mil me teame, et meil on lepingud projekteerimiseks, meil on lepingud puidu jaoks ja me oleme stabiilses olukorras, et suudame kõiki muutujaid prognoosida, ja me eeldame, et oleme seal 2026. aasta alguses.