Veidi enam kui aasta tagasi teatas Hollandi ettevõte Power2X suurepärase uudise, et kavandab Pärnusse üle miljardi euro suurust investeeringut 500 000-tonnise aastavõimsusega rohemetanoolitehase rajamiseks.

Ettevõte teatas, et läbi arenduse, ehituse ja pikaajalise tegevuse peaks plaanitav metanoolitehas oluliselt suurendama Eesti SKP-d, luues üle 2000 ehitustöökoha ja üle 200 töökoha tarneahelas ja kohapeal.

Plaan meeldis väga kohalikule omavalitsusele ja majandusministeeriumile, aga mitte looduskaitsjatele. MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller avaldas arvamust, et "plaanitav vabrik nõuaks erakordsete loodusväärtuste, puhkeala ja rohevõrgustiku hävitamist eraärihuvi nimel".

Põhjused, miks metanoolitehase poolt olla või sellele vastu seista, olid arusaadavad. Iga maakond ihkaks sedavõrd suurt investeeringut ja sedavõrd palju töökohti, aga loodusväärtuste eest peab ka seisma.

Kohalikel elanikel metanoolitehase rajamise kava erilisi tundepuhanguid ei tekitanud, kui välja arvata tragikoomiline paralleel 2001. aasta Pärnu metanoolitragöödiaga. Lühidalt öeldes võinuks kohalikust vaatest see tehas tulla või ka mitte tulla, tuleb ka tunnistada, et midagi väga kindlalt ju ei olnud, ainult lubadused ja entusiasm, mis ei maksa suurt midagi.

Nüüdseks on selge, et metanoolitehast ja miljardiinvesteeringut Pärnusse ei tule.

Ettevõtte põhjendus oli üsna mittemidagiütlev. Power2X teatas: "Praegusel hetkel, osalt turuolukorrast tulenevalt, oleme otsustanud koondada oma ressursid teistele projektidele ja see viis meid projekti peatamiseni Eestis. Oleme tänulikud Eestis saadud väärtusliku toetuse, tugeva koostöö ja toetava ärikeskkonna eest.".

Iseenesest kahju, et põhjendus nii üldsõnaliseks jäi, sest nii on sellest kõigest keeruline midagi õppida. Kuid kui veidi lähiajalukku vaadata, siis üks sarnane õppetund on Pärnumaal täitsa omast käest võtta.

2008. aastal tuli avalikkuse ette suurejooneline plaan rajada Pärnu maakonda Audru kanti hiiglaslik kalakasvandus. Toona ei olnud investorid hollandlased nagu metanoolitehase puhul, vaid hoopis taanlased (FjordFresh Holding). Siis oli veel krooniaeg, aga sisuliselt oli sarnaselt praeguse ajaga jutt miljardiinvesteeringust, mis pidanuks tooma maakonda raha ja tööd. Audru valla selleaegne majandusnõunik Siim Suursild mainis, et "kui investorid rajavad kompleksi ja elumajade vahele vajalikud puhveralad, oleme igati positiivselt meelestatud.".

Niisiis sai jällegi hiigelinvesteeringut oodatud positiivsete tunnetega, looduskaitseorganisatsioonid veel nii häälekad kui praegu ei olnud ja muinasjutt kuldkalakesest pidi kohe-kohe teoks saama. Ei saanud. Tulid kriminaalasjad, suured võlad ja Taani ärimehed läksid omavahel tülli. Paar aastat pärast kalakasvanduse suurtest plaanidest kõnelemist oli kõik läbi, jäidki vaid jamad, kuni vaibusid needki ja taanlased kadusid kõigi oma suurejooneliste kavadega sinna, kust nad tulid.

Nii kalakasvanduse kui ka metanoolitehase puhul on näha sarnast mustrit. Saabuvad välismaa ärimehed, esitlevad suuri plaane, võimudele meeldib, miks ei peakski, aga siis ärimehed kaovad, investeeringuid ei tule, töökohti ei tule, õhku on võngutatud, tulemus: null.

Selles käitumismustris ei ole mitte midagi halba. Iga Eesti maakond peaks sarnaselt Pärnumaale vähemalt korra kümne aasta jooksul suurte lootuste ja kiire kukkumise tsükli läbi tegema, sest nõnda säilib eluterve skepsis ja püsib oskus silme ette tekkinud eurosümbolist mööda vaadata.

Pärnumaale tulevate suurinvesteeringute ja töökohtade järgmine vaatus on kohe algamas, sest kaitseministeeriumi algatatud riigi eriplaneering kaitsetööstuspargi rajamiseks on jõudnud finaali lähedale ning augusti lõpuks võiks tulla valitsuse otsus planeeringu kehtestamiseks. Kaitsetööstuspark peaks rajatama Pärnumaale Ermistusse, mitte väga kaugele paigast, kuhu kunagi pidi tulema kalakasvandus, ja Pärnu keskuslinnast, kuhu pidi kerkima metanoolitehas.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp ütles ERR-ile, et praeguse info kohaselt on kaitsetööstusparki oodata investeeringuid suurusjärgus 300–400 miljonit eurot ja umbes 400 töökohta peaks samuti loodama. Kõlab sama hästi kui kalakasvandus või metanoolitehas, nii et kohe ei teagi, kas olla mõõdukalt optimistlik või hoopis küüniliselt skeptiline, aga kunagi ei saa mööda panna ütlusega: "Eks me näe!".

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.