Valitsus leppis kokku, et avalikul sektoril tuleb kolme aasta jooksul oma tööjõu- ja tegevuskulusid kümne protsendi jagu vähendada. Kohtute puhul jaotas justiitsminister Liisa-Ly Pakosta kärpeülesande niimoodi, et oma kärpesihi said nii maakohus, halduskohus kui ka ringkonnakohus.

Kuidas ülesanne ära lahendada, tuleb kohtute juhtidel omavahel läbi rääkida.

Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo ütles, et järgmisel aastal peavad esimese ja teise astme kohtud kokku hoidma ligi kaks miljonit eurot, aasta hiljem 3,7 miljonit ja 2027. aastal 4,4 miljonit eurot.

"Laua peal on väga palju erinevaid mõtteid. Aga laias plaanis on valikukoht, kas kinnisvara või inimesed, sest kohtute eelarves mingisugust muud raha ei ole," sõnas Naaber-Kivisoo.

Pelgalt kinnisvara arvele kogu kärbet kirjutada ei saa. Esimene ja teine kohtuaste tegutseb Eestis 17 hoones ning kärpeülesande täitmiseks tuleks loobuda 70 protsendist kinnisvarast. Samas ei saa loota ka ainult koondamistele.

"Sellisel juhul me peaksime koondama 95 kohtujuristi, mis on 41 protsenti meie kõikidest kohtujuristidest," rääkis Naaber-Kivisoo. "Kohtu esimeeste arvamus on see, et põhifunktsiooni täitvate inimeste koondamine on põhimõtteliselt õigusmõistmise takistamine."

Pärnusse ja Tallinnasse võib jääda üks kohtumaja

Naaber-Kivisoo märkis, et Jõhvi kohtumaja sulgemine hoiaks aastas kokku 465 000 eurot, mis võrdub kümne kohtujuristi või 19 kohtusekretäri palgakuluga. Ta lisas, et Jõhvi kohtumaja pole ainus, millest loobumist kaalutakse.

"Põlva kohtumaja sulgemise otsus on vähemalt ettepaneku vormis juba tehtud," sõnas Naaber-Kivisoo. Ettepanekut arutatakse kohtute haldamise nõukoja järgmisel istungil. "Samuti on välja öeldud see, et üks Pärnus olev kohtumaja pannakse kinni. Ja analüüsitakse ka teiste majade kinnipanemist."

Naaber-Kivisoo tõdes, et sarnaselt Jõhvi kohtumaja kohtunikele pole sulgemismõttega rahul ka Põlva kohtumaja inimesed.

Pärnus tegutseb kohus praegu kahes hoones, millest üks asub Kuninga ja teine Rüütli tänaval. Sarnane on olukord Tallinnas.

"Ka kindlasti see teema on täiesti analüüsimisel, kas Tallinnas Pärnu maanteel asuv ringkonna- ja halduskohtu maja sulgeda ja kõik inimesed mahutada Lubja tänavale," rääkis Naaber Kivisoo.

Naaber-Kivisoo: Narva kohtumaja tuleks riigi sümbolina säilitada

Jõhvi kohtunikud saatsid justiitsministeeriumile pöördumise, milles rõhutasid, et Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkond on oluliselt laiem, kui Narva kohtumaja teeninduspiirkond. Nad tõid näiteks Alutaguse inimesed, kellel kuluks mitme bussiga Narva jõudmiseks pool päeva. Jõhvi vallavalitsus pakkus, et kui mõni Virumaa kohtumaja kinni pannakse, siis tuleks kaaluda hoopis Narva kohtumaja sulgemist.

"Jõhvi kohtumaja kinnipanemine annab kõige suurema säästu. Lisaks sellele oleme me seisukohal, et Narva kohtumaja säilimine Narvas on väga oluline ka riigi sümbolina," ütles Naaber-Kivisoo. Enda sõnul mõistab ta, et Jõhvi kohtumaja sulgemise järel muutub kohtuskäimine inimestele ebamugavamaks.

"Samas me oleme mõelnud, et me Jõhvi ikkagi jätaksime videoistungite tegemiseks punkti, kuhu inimesed saavad tulla. Ja sealt me saame luua kontakti kas Narva või Rakvere kohtumajaga," ütles Naaber-Kivisoo.

Menetlustähtajad pikenevad

Jõhvi kohtumaja kohtunikud märkisid oma pöördumises, et kaaluda tuleb ka teisi kärpevõimalusi, näiteks koolitustest, spordikompensatsioonist ja jõulupidudest loobumist, samuti analüütiku, pressiesindaja ja andmekvaliteedi juhi koondamist. Nende hinnangul tuleb pidada ka läbirääkimisi kohtuhoone omanikuga, et see üürihinda vähendaks.

Naaber-Kivisoo sõnul need läbirääkimised juba käivad ning spordikompensatsioon kaob kohtutes järgmisel aastal.

"Kõikide toetavate ametikohtade koondamine ei ole lihtsalt võimalik, sest kõikidel inimestel, kes meie süsteemis töötavad, on väga konkreetsed ülesanded, mis toetavad seda, et me saaksime oma ülesannetega hakkama," ütles Naaber-Kivisoo.

Naaber-Kivisoo tõdes, et kui kärped lõpuks tehtud saavad, siis mõjutab see paratamatult ka kohtupidamist. Ta märkis, et juba praegu on Viru maakohtus kolm kohtunikukohta täitmata ning tuleval aasta läheb pensionile veel kaks kohtunikku.

"Tugipersonal aitab sellega, et kohtunikud kiiremini asju ära lahendaks. Iga juristi ja sekretäri koondamine toob kaasa selle, et menetlustähtajad pikenevad," ütles Naaber-Kivisoo.