Vald ja prokuratuur kardavad Jõhvi kohtumaja sulgemisest julgeolekuriski
Valitsuselt saadud kärpeülesande tõttu on kavas järgmisest aastast sulgeda Jõhvi kohtumaja, sest vastasel juhul peaks vähendama töötajate arvu. Jõhvi vald näeb plaanis julgeolekuriski ning täna saadeti Viru maakohtu esimehele teabenõue, milles uuritakse, mille alusel sulgemisotsust teha tahetakse.
Viru maakohus ja Tartu halduskohus tegid eelmisel reedel kohtute haldamise nõukojale ettepaneku sulgeda kulude kärpimiseks uuest aastast Jõhvi kohtumaja. Edaspidi peetakse Virumaal istungeid Rakveres ja Narvas. Siiski ei välistata ka Jõhvis kohtumaja säilitamist.
"Viimased kolm kuud on kohtu esimehed teinud väga suurt tööd selle nimel, et justiits- ja digiministeerium ning rahandusministeerium jõuaksid kokkuleppele, et juba kohtute poolt täna täitmata kohtade arvelt tehtud kärpeid arvestataks ja et meie kärpeülesannet vähendataks. See ongi see võimalus. Vastasel juhul, kui meie ülesanne jääb sama suureks, kui praegu on, siis ühe või teise puhul, kas inimesed või majad, tuleb kärbe teha," sõnas Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo.
Viru maakohtu kohtunik Olev Mihkelson ei mõista, miks loobutakse kohtumajast Jõhvis, kuhu on koondatud ka teised julgeolekuasutused.
"Kõige olulisemaks momendiks on julgeolekuküsimus. Juba aastast 1999 alustati Jõhvis julgeolekuklastri moodustamist. Aasta-aastalt koondati Jõhvisse olulised julgeolekuasutused: kohus, prokuratuur, ida prefektuur, kaitsepolitseiamet. Kui nüüd klastrist üks osa ära võtta, siis tähendab see seda, et klaster hakkab tervikuna lagunema," ütles Mihkelson.
Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa on mures, et olulised kärpeotsused paistavad olevat tehtud ilma mõjuanalüüsita. Nii saatiski ta täna koos riigikogu liikme Meelis Kiiliga Viru maakohtu esimehele kirja, kus palutakse infot, kas sulgemisettepanekus on arvestatud ka otsuse võimalikku koosmõju.
"Kogu Eesti õigusloome kord näeb ette, et mida tõsisem otsus ja mida suurema mõjuga naabervaldkondadele ja regioonile, seda selgemini tuleb välja tuua kõik põhjendused ning plussid ja miinused, ning selle pärast me küsimegi neid näha. Ja siis vaatame. Äkki need hirmud polegi nii suured," lausus Reimaa.
Prokuratuur: õigusemõistmise kättesaadavus väheneb
Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Gardi Anderson ütles, et prokuratuuri jaoks ei ole küsimus kitsalt ühe kohtumaja sulgemises, vaid laiemas õigusemõistmise läheduses ja kättesaadavuses. "Prokuratuur loodab, et kuidas iganes Viru ringkonnas õiguskaitseasutuste edasine paiknemine otsustatakse, peetakse silmas võimalikult paljusid, keda õigusemõistmine puudutab," ütles Anderson.
"Näen ikka ja jälle, kui oluline on turvatundele see, et oleksime siin. Jõhvist lahkudes kaugeneb kohus kannatanutest ja tunnistajatest, kelle jaoks teeb see kohtuistungile jõudmise kulukamaks nii aja kui raha mõttes ning vähendab seega õigusemõistmise kättesaadavust. Rõhutan, et õigusemõistmine ei ole vaid kohus. Vaja on analüüsi, kas selline riigiasutuste paiknemine, kus peamised kohtueelse menetluse asutused asuvad Jõhvis ja kohus paikneb Narvas, on õigustatud ning julgeoleku seisukohalt põhjendatud. Ida-Virumaa on naaberriigi mõjutustele rohkem avatud, mistõttu on riigiasutuste kohalolu tähtis," lisas juhtivprokurör.
Kohtute haldamise nõukoda arutab Jõhvi ja ka Rapla kohtumaja sulgemist 14. märtsi istungil. Seejärel peab oma otsuse tegema justiits- ja digiminister.
Minister peab Jõhvis kohtupidamise jätkamist oluliseks
ERR-i järelepärimisele vastates öeldi justiits- ja digiministeeriumist, et kohtute eelarvekärbe on osa valitsuse laiemast kokkuhoiu ülesandest. "Kohtud peavad täitma konkreetse kärpeülesande, mis on 2025. aastal 2 miljonit eurot, 2026. aastal 3,7 miljonit eurot ja 2027. aastal 4,4 miljonit eurot. Kohtute eelarve koosneb suures osas tööjõu- ja kinnisvarakuludest, mistõttu kärpe valikud on piiratud. Seetõttu on ka kohtumajade sulgemine üks võimalikest lahendustest, et ette antud kokkuhoidu saavutada, kuid tagada jätkuvalt tõhus õigusemõistmine," selgitas justiits- ja digiministeeriumi avalike suhete nõunik Sessi Popel.
"Kui kohtute haldamise nõukoda toetab kohtumajade sulgemist, on ministri pädevuses muuta kohtumajade arvu reguleerivat määrust. Minister on pidanud oluliseks, et Jõhvis leitakse võimalus kohtupidamist jätkata," lisas Popel.
Viru maakohtu teatel on Jõhvi kohtumaja sulgemise puhul Jõhvis plaanis sisse seada kontaktpunkt, kus saaks virtuaalistungeid pidada. Kontaktpunkti jääks tööle kuni kaks töötajat. Viru maakohtu kohtuniku Olev Mihkelsoni sõnul ei asenda piiiratud võimalustega kontaktpunkt kohtumaja.