Lõuna-Dakota osariiki esindav Thune edestas hääletusel Texase senaatorit John Cornynit ja Florida senaatorit Rick Scotti. 

Thune ja ka Cornyn on McConnelli liitlased ning paljud vabariiklased leidsid, et nende valimisel tagatakse erakonna juhtimises järjepidevus. Scott saab hästi läbi Trumpi liitlastega, kuid kukkus välja juba esimeses voorus. Viimases voorus suutis Thune ka Cornyni alistada, vahendas The Wall Street Journal.

Thune'i juhtimisel hakkavad vabariiklased taas senatit kontrollima, sest neil on järgmises senatis vähemalt 53 kohta. 53 kohta tagab ka, et Valge Maja saab ülemkojas läbi suruda oma seadusi, nende hulgas ka ulatusliku maksukärbete paketi.

Nii Thune, Cornyn kui ka Scott teatasid, et toetavad Trumpi seadusandlikke plaane. Mõned silmapaistvad Trumpi liitlased aga jõudsid Thune'i ja Cornyni siiski kritiseerida. 

Trump ise otseselt oma eelistust välja ei toonud. Siiski nõudis ta, et järgmine senat lubaks tal  inimesi ametisse kinnitada lihtmenetlusega (recess appointment). Scott ütles, et nõustus täielikult Trumpi nõudmistega,  Cornyn ja Thune tegid veidi tagasihoidlikumad avaldused. 

Uue juhiga saab McConnelli ajastu läbi ning senati vabariiklased astuvad Trumpi ajastusse.

82-aastane McConnell juhtis senati vabariiklasi alates 2007. aastast. Ta suutis hästi raha koguda ning tema toetusel suutsid konservatiivid saavutada ülekaalu USA ülemkohtus. 

Senat kinnitab ametisse ministrid ning föderaalametnikud, sealhulgas kohtunikud, ning ratifitseerib välislepingud, mis tähendab, et kui senat on presidendiga opositsioonis oleva partei kontrolli all, võib ta tugevalt takistada riigipea poliitilist tegevust. 

Senat koos kongressi alamkoja esindajatekojaga kinnitab seadused, kusjuures seadusi võivad algatada mõlemad kojad, ainult maksudega seotud eelnõusid senat algatada ei saa, kuid võib esindajatekoja algatatud eelnõude puhul parandusettepanekuid teha.