Vähemalt paarkümmend omavalitsust plaanib jätta haridusleppe allkirjata
Haridusministeerium on teatanud kavatsusest sõlmida 9. detsembril hariduslepe. Vähemalt paarkümmend omavalitsust ei kavatse sellega aga liituda.
Hariduslepe on hea tahte leping, mis on kavas sõlmida haridus- ja teadusministeeriumi, õpetajate- ja koolijuhtide esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste vahel kolmeks aastaks: 2026-2028.
Lepe peaks reguleerima õpetajate karjäärimudelit, koormust ja töötingimusi. Kui näiteks Eesti Haridustöötajate Liit otsustas, et allkirjastab leppe, siis vähemalt osa omavalitsusi leppega kaasa ei lähe.
Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja sõnul soovitab vallavalitsus Hiiumaa volikogul jätta hariduslepe allkirjastamata ja toetub selles just Hiiumaa haridustöötajate tagasisidele.
"Seisukoht oli see, et see lepe ei vasta õpetajate ootusele. Sealt jäi kõlama ka minu meelest väga mõistlik idee, et millegi nii olulise allkirjastamine peaks toimuma siis, kui kõik osapooled seda tõepoolest heast tahtest soovivad. Hetkel ollakse aga skeptilised, et jääb mulje, et nüüd on vägisi mingi tähtaeg seatud ja peaks selle allkirjastama. Samas võiks jätkata ühisosa otsimist ja arutelusid," selgitas Tasuja.
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et linnavolikogu hariduskomisjon arutab veel teemat, kuid tõenäoliselt öeldakse ka Haapsalus haridusleppele praegusel kujul pigem ei.
Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et praeguseks on liidule tagasisidet andnud 31 omavalitsust ehk natuke alla poole Eesti omavalitsustest. 20 neist plaanib jätta haridusleppe allkirjastamata, üks plaanib allkirja anda ning kümme oli veel kindla seisukohata. Luhalaid ütles, et omavalitsustele teeb muret, et leppe elluviimiseks vajalike finantsgarantiide puhul pole selgust.
"Minister tõesti lubab, et tema teeb kõik endast oleneva, et valitsus need rahad eraldaks. Leping on kehtiv kolm aastat. Kahjuks me tegelikult ette ei näe seda, et kas reaalselt tuleb või ei tule (raha – toim.) ja lõppude lõpuks, kui tuleb ka sealt kohast, kas siis kuskilt mujalt ei tule kärpeid meile siis," rääkis Luhalaid.
Haridusminister Kristina Kallas on öelnud, et haridusleppe elluviimiseks vajalik lisaressurss planeeritakse 2026. aasta riigieelarvesse. Kuna tolle aasta riigieelarve tegemine on alles ees, ei ole praegu teada, mille arvelt vajalik lisaraha leitakse.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi