Hariduslepe peaks parandama õpetajate töötingimusi ja paika panema õpetajate karjäärimudeli ja üldhariduse rahastamise põhimõtted. Pärnu linn leppega ühineda ei plaani ja on saatnud vastava eelnõu volikogule.

"Hariduslepe seab Pärnu linnavalitsusele täiendavaid ülesandeid, mis ennekõike avaldavad mõju meie kohaliku omavalitsuse eelarvele," selgitas Pärnu abilinnapea Ene Täht.

Haridusministeeriumi eesmärk on suunata üldhariduskuludest 60 protsenti õpetajate palgafondi. Tähe sõnul tooks see linnale kaasa täiendava kulu, millega pole arvestatud.

"Pärnu linnas praegusel hetkel kogu hariduse üldkuludest on umbes 55 protsenti õpetajate tööjõukulud ja kui me peaksime selle suurendama 60 protsendini, siis läheb linna eelarvest täiendavaid vahendeid vaja selleks 5,3 miljonit," rääkis Tähe.

Lisaks on Tähe sõnul Pärnul olemas toimiv õpetajate motivatsiooni arvestav karjäärimudel.

Leppega pole kavas liituda ka teistel Pärnumaa omavalitsustel.

"Tänaseks on otsus vastu võetud Toris ja Saardes. Põhja-Pärnumaa on öelnud, et hariduskomisjon ei suunanud seda eelnõud isegi mitte volikogusse. Häädemeestel on ka negatiivne eelnõu volikogule ette valmistatud," loetles Tori vallavanem, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juht Lauri Luur.

Luur ütles, et lepe ei arvesta omavalitsuste erinevustega, kuid põhiline mure on finantsrisk.

"See paneb teatava surve palgafondi kasvuks, millel ei ole katteallikat riigieelarves täna ette näha. Nii et pigem on ebakindlust ja sõnum võib-olla on olnud Pärnumaa vaatest ühene, et kui eraldatakse palgafondiks piisavad vahendid, küll need siis õpetajatele ka välja makstakse," ütles Luur.

Teisipäeval teatas leppega mitteliitumisest Saaremaa vald, aga ka näiteks Paide linn on otsustanud leppest kõrvale jääda.

"Kõige suurem probleem on finantstagatised. Haridusleppega soovitakse rakendada õpetajate karjäärimudelit ja selleks on vaja täiendavaid finantsilisi vahendeid ja hariduslepe neid vahendeid ei taga," selgitas Paide linnapea Kaido Ivask.

"Omavalitsusi on Eestis 79 ja tänaseks on teada andnud 30, et ei liitu. Kaheksa on lisaks veel arvanud, et tõenäoliselt ei liitu," ütles linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Luhalaid arvab, et kui omavalitsustel oleks finantskindlus olemas, oleks pilt teistsugune.

Haridusministeerium loodab siiski, et omavalitsused saavad leppe kasulikkusest aru, sest selle eesmärk on õpetajat senisest enam väärtustada. Ministeeriumi sõnul ei jää riigi rahata ükski selline omavalitsus, kes rakendab karjäärimudelit ja suurendab õpetajate palgafondi.

"Kui konkreetselt näiteks rääkida karjäärimudeli rakendamisest, siis sellega seoses ei saa ükski omavalitsus endale kohustust ilma täiendava rahalise katteta, kui riik seda täiendavat toetust mingil põhjusel ei peaks eraldama. Täna aga on see kokkulepe ministril olemas valitsuskabinetis, et vastavad vahendid alates 2026., 2027. ja 2028. aastal tulevad," rääkis haridusministeeriumi asekantsler Liina Põld.

"Mis puudutab muid lepingus olevaid sätteid, mis reguleerivad õpetaja tööaega, töötingimusi, siis selles osas on tegelikult omavalitsused ja koolijuhid ennekõike, kes saavad õpetaja tööd paremini korraldada," lisas ta.