Donald Trumpi valimine USA presidendiks on tekitanud osades Eesti inimestes segadust, hirmu ja ka halvakspanu. Tegemist on vastuolulise isikuga, keda saadavad erinevad kohtuasjad, süüdistused ja kes on ka kriminaalasjas süüdi mõistetud. Samuti tekitavad küsimusi tema väljaütlemised NATO ja Ukraina teemal.

Näiteks riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Hanah Lahe kirjutas sotsiaalmeedias: "Suurim liitlane küll, aga siiski – valimised võitis süüdimõistetud kurjategija, kes imetleb diktaatoreid, eitab kliimamuutusi, on misogüün ja rassist ja kellel puudub igasugune moraalne kompass. Külm dušš, aga seda enam hindan kõike, mis meil on hästi."

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) reageeris sellele, öeldes, et Trumpi on Eesti liberaalsetel poliitikutel sama rumal sõimata, kui oli Helmetel Bidenit solvata.

Neljapäeval kommenteeris kriitiliselt Donald Trumpi valikut justiitsministri kandidaadi kohale Matt Gaetzi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200). "Ma arvan, et see koostöö on oluline. Ma rõhutaks juurde ka selle, et ükskõik kui ebameeldiv inimene satub ükskõik mis riigi justiitsministriks, siis selleks on jällegi seesama põhiseadus, mis kodanikke kaitseb kõige hullemate lolluste eest. Sellepärast on need põhiseadused päriselt ka olulised," vastas Pakosta.

ERR küsis Kersti Kaljulaidilt, kas Trumpiga suhtlemisel ja temasse suhtumises on ka teatav moraalne dilemma ja kuidas tema presidendina sellega hakkama sai.

"Mis puudutab seda vastuolulist isiksust, siis nii see on. See on meie kõige suurema liitlasriigi rahva poolt valitud president ja need valimised olid demokraatlikud," vastas Kaljulaid.

Ühiste väärtuste leidmine

"Aga mis puudutab väljendatavaid seisukohti, siis siin on paraku olukord, et ausalt öeldes sõltub see, mida inimene arvab, ainult temast endast, aga see, mida ta ütleb, ei pea olema kõik, mis ta arvab. Ja ma arvan, et teatud oludes, kui sa näiteks seisad kogu Euroopa eest, nagu Kaja Kallas praegu, või kogu Eesti eest, esindad kogu Eestit, siis ei ole kõige mõistlikum Donald Trumpiga ühte ruumi
sattudes esimese asjana hakata arutama tema väärtusküsimusi asjades, kus meil puuduvad ühised väärtused, vaid rääkida nendest asjadest, kus meil on ühised väärtused," rääkis Kaljulaid.

"Ja neid kahtlemata ka on, sellepärast et kui me vaatame, mille eest Donald Trump seisis Süürias Wagnerit pommitades, siis see oli põhimõtteliselt
tema peas rohkem kättemaks gaasitatud laste eest. Nii et sa leiad alati ka neid kohti kõigi inimestega, kus te mõtlete sarnaselt. Sama keeruline on näiteks rääkida Andrzej Dudaga, nii et ei ole Donald Trump ainukene selline riigipea,
kellega võib-olla alati väärtushinnangud ei kattu. Aga sa pead leidma need kohad, kus teil on ühiseid kokkupuutepunkte ja tegelikult on see soovitatav alati ka vähem kriitilistes olukordades, kui oma riiki esindades või Euroopa Liitu esindades," lisas Kaljulaid.

Kaljulaid rääkis, et kui ta oleks vabariigi presidendina tundnud, et ta ei saa Donald Trumpiga ühte ruumi sattudes mitte rääkida nendest valusatest teemadest, siis ta oleks pidanud tagasi astuma. "Sellepärast et seal ametis esindasin ma Eesti riiki ja ainus, mis minu peas oli, oli saada Donald Trump ütlema sellel meie ühisel pressikonverentsil, mis toimus siis, kui kõik Balti presidendid külastasid Valget maja, et "we have never let you down, we shall never let you down" ("me ei ole teid kunagi alt vedanud, me ei vea teid kunagi alt")," lausus Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul on vaja leida kokkupuutepunktid ja ühised väärtused suurema eesmärgi nimel.

"Kui me räägime inimesega, kellega me peame tegema koostööd selleks, et seista vastu suuremale kurjale, siis tuleb leida need koostöökohad, kus me seisame vastu suuremale kurjale. Nii see lihtsalt on. Maailm oleks väga ilus ja lihtne koht, kui ta oleks must ja valge, ja head võidaksid alati ilma pingutamata," sõnas Kaljulaid.

ERR küsis ka, kas poliitikute kriitilistel väljaütlemistel on ka mõju, näiteks Eesti ja USA suhetele.

"Ma kujutan seda ette, et meediamonitooring ju toimib kõikides riikides. Kõik saatkonnad jälgivad seda, mida nende riigi poolt tehtud valikute kohta öeldakse ja täiesti võimatu on öelda seda, kust läheb see piir. Millal me võime öelda,
et nüüd see inimene täna ei esinda Eesti riiki välissuhtluses ja siis võib-olla oma sõnakasutuses vaba? Ma ei oska seda öelda ja ma arvan, et see piir on igaühe enda sees," vastas Kaljulaid.

Trumpi käitumist ei saa ennustada

Kaljulaid rääkis, et tema hinnang Donald Trumpi valimisega USA presidendiks ei ole eelmise nädalaga võrreldes muutunud.

"Donald Trump on ja jääb ettearvamatuks. Mina ei ole nende inimeste hulgas, kes praegu väga lähedalt Eesti välispoliitikat esindab või kujundab. Meil ei ole endiselt põhjust öelda, et me teame, kuidas see asi minema hakkab. Donald Trumpi puhul on kõik asjad hästi ennustamatud ja praegu need sammud, mis ta on astunud oma meeskonna koostamises, ei ole ka toonud põhjust eriliseks optimismiks selles osas, kuidas poliitika Ida-Euroopas võiks välja näha," lausus ta.

"Ma olen täitsa veendunud, et jätkuvad ka Ukraina püüded olla lähedal Donald Trumpi igale uuele välja öeldud meeskonna liikmele, nad leiavad need vahendid ja võimalused, et selgitada seda olukorda. Ja loomulikult peame ka meie püüdma, et leida need inimesed, kes mäletavad kasvõi kolme mere initsiatiivi ja püüda uuesti saada administratsioonile nii lähedale, nagu me siis olime, kui Donald Trump oli esimest korda president. See on täna meie töö, mitte ennustamine," rõhutas Kaljulaid.

Eelmisel nädalal ERR-ile antud intervjuus ütles Kersti Kaljulaid, et Trumpi esimesel ametiajal olid suhted tema ja Ida-Euroopa riikide vahel pigem positiivsed.

"Selline traditsiooniline vabariiklik välispoliitika, mida me vabariiklastelt olemegi oodanud. Ja põhjus oli see, et teda ümbritsesid traditsioonilised tolle maailmavaate esindajad," ütles ta selle kohta nüüd.

Mis paneb valima Trumpi?

Kaljulaid arvas, et kõige selle juures on kohane analüüsida, miks maailm on jõudnud sinna, kus mõnes ühiskonnas inimesed tunnevad, et nad ei saa majanduskasvust osa.

"Et nemad tunnevad ennast mingil põhjusel kõrvalejäetuna, tunnevad, et kuigi justkui ka Ameerika Ühendriikides jõukus meeletult suureneb, meie oleme väga kadedad selle peale, kuidas seal majandus kasvab, aga suur hulk inimesi ilmselt ei tunne, nad saaksid sellest osa. Ja tavaliselt selline pöördumine ükskõik kelle, aga mitte selle poole, keda me tunneme ja teame, on märk sellest, et liiga suurt osa ühiskonnast toimiv mudel ei teeninda," arutles Kaljulaid.

"Tasub alati selle peale mõelda, leida üles need inimesed, kes on mingil põhjusel ühiskonnas pettunud ja siis mõelda, kuidas me saame anda neile tagasi optimismi. Kas on ühiskonnas sotsiaalne mobiilsus vajunud madalaks, sellepärast et on tekkinud hariduslik segregatsioon, tervishoid ei ole kättesaadav.
Need on need põhjused, mis panevad inimesi valima vastuolulisi isikuid," kommenteeris Kaljulaid.