Paljud ministeeriumiametnikud töötavad osa ajast kodukontoris
Kui eraettevõtted on hakanud koroona kõrgajal populaarseks muutunud kaugtöövõimalusi koomale tõmbama, siis ministeeriumites on see jätkuvalt levinud tööviis ning praegu ei plaani neist ükski kodukontoris töötamise reegleid kitsendada.
Sellel aastal on tähelepanu pälvinud USA suurettevõtte Amazon otsus töötajad kodukontoritest tagasi kutsuda. Oktoobris teatas ka Bolt, et edaspidi peavad kõik nende töötajad vähemalt kaks päeva nädalas kontoris tööl käima. Samamoodi nõuab tehnoloogiaarendaja Playtech alates novembrist töötajatelt vähemalt kolmel päeval nädalas kontoris töötamist.
Rahandus-, majandus-, justiits-, sotsiaal-, kliima- ja regionaalministeerium tegutsevad Tallinnas Suur-Ameerika tänaval asuvas niinimetatud superministeeriumi hoones. Eelmisel nädalal tõstatas Postimees teema, et paljud sealsed tööruumid seisavad peamiselt tühjana, mida ilmestab pimedate akende rohkus hämaral ajal, kui tööpäev veel lõppenud pole.
Sotsiaalministeeriumist öeldi väljaandele, et neil on 177 töötajast 69 põhitöökoht kodukontor, 50-l aga ministeeriumihoone ning ülejäänud pendeldavad kodukontori ja büroo vahel.
ERR uuris ka teistelt ministeeriumitelt, kui suur osa nende töötajast kaugtööd teeb ja kas selles osas on plaanis muutusi ette võtta.
Rahandusministeeriumi ühisosakonna juhataja Kaie Karniol ütles, et üüritavat pinda on superministeeriumis kokku 16 000 ruutmeetrit ja see on ka tervenisti kasutuses – tühjana seisvaid alasid ega ruume ei ole. Samas ei ole ühishoones laudu kõigile töötajaile: teenistujaid on seal kokku 1356 ning töölaudu 980, millest omakorda 27 on politsei, riigi IT-keskuse, riigi tugiteenuste keskuse ja riigikantselei innotiimi kasutuses.
"See tähendab, et hoones on laud tagatud 72 protsendile ministeeriumitöötajatest," lausus Karniol ja lisas, et kindlat istumiskohta inimestel ei ole, kuid iga ministeeriumi tööala on kokku lepitud.
"Oktoobrikuu statistika põhjal oli ühishoone töökohtade maksimaalne kasutus 76 protsenti. Seda mõjutasid ka lähetuses, haiguslehel ja puhkusel viibijad –oktoobrisse jäi koolivaheaeg, mil paljudel pereinimestel puhkus," selgitas ta.
Karnioli sõnul on jätkuvaks probleemiks nõupidamis- ja projektiruumide nappus, sest praegused nõupidamisruumid on juba kogu hoone ja ministeeriumite ulatuses ristkasutuses.
Rahandusministeeriumil on hetkeseisuga kokku 260 teenistujat, kuid töökohti on neil superministeeriumis kasutada 178. Töötajaist 25 on püsivalt kaugtööl.
Siseministeerium otsib uut väiksemat pinda
Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp ütles, et kõigil nende 170 töötajal on ministeeriumihoones töökoht olemas, kuid kõrgete energiahindade ajal rakendati ülemajalise kokkuhoiumeetmena üht kohustuslikku kodukontoripäeva.
"Reedel ei olnud küll otseselt keelatud majja tulla, kuid küte oli neljapäeva õhtust pühapäevani vähendatud miinimumini ning seetõttu soovitasime inimestel kodus töötada," selgitas ta. "Kuna see töökorralduslikult toimis, oleme seda võimaluste piires jätkanud."
Sirp rõhutas, et kõik sõltub iga osakonna töökorraldusest ja konkreetse töö iseloomust. Tema sõnul on siseministeeriumis üldine soovitus, mis lähtub keskmisest töökorraldusest, et vähemalt kaks päeva töötataks kontoris. See reegel on neil kogu aeg olnud ja hetkel ei peeta vajalikuks seda ümber vaadata.
"See, kas töö on efektiivsem kontoris või kodukontoris, sõltub taas konkreetsest tööst või tööülesandest. Meil on ka töid, mida ei saagi kodukontoris teha," tõdes Sirp.
Ta märkis, et praegune maja Tallinnas Pikal tänaval on siseministeeriumile liiga suur ka ilma kodukontori võimaluste kasutamiseta ning kuna tegu on vana majaga, on ka selle energiakulud suured. Seetõttu otsib ministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga uut kontoripinda, mis nende vajadustele paremini vastaks.
"Ja ennetades võimalikku küsimust niinimetatud superministeeriumisse kolimise osas: see võimalus on läbi analüüsitud, kuid sealsed ruumilahendused ei võimaldanud siseministeeriumi nõuetele vastavat ümberkorraldust ja valitsus otsustas, et siseministeerium sinna ikkagi ei koli," ütles Sirp.
Tema sõnul arvestab ministeerium tuleviku kontoripinna valikul kindlasti kaasaegse kontoripinna trendidega, mille kohaselt igale töötajale oma töökohta enam vaja ei ole.
Kaugtöö piiramist ei plaanita
Kultuuriministeeriumis on ametikohti 96 ja seitse töötab välisriikides. Ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure ütles, et nende hoones on kõigil töötajatel olemas töölaud, kuid kolm neist on jagatud, nii et igal laual on kaks kasutajat.
"Kultuuriministeerium on paindlik tööandja ning võimaldame oma töötajatele kaugelt töötamist. Nii kaugtöö tegemise võimalused kui ka selle efektiivsus sõltuvad inimese ja töö iseloomust ning osakonna töökorraldusest," lausus Luure ja lisas, et kultuuriministeerium ei planeeri oma paindlikku töökorraldust muuta.
Haridus- ja teadusministeeriumi peamaja on Tartus ning esindus Tallinnas. Ministeeriumi kommunikatsioonivaldkonna juht Mari Annus ütles, et Tartus töötab 155 ja Tallinnas 128 inimest ning püsiv töökoht mujal on 13 inimesel.
"Meie töökorraldus on paindlik ning see, kas osa tööd tehakse kodukontoris või vajadusel Tartu kontoris või Tallinna kontoris, sõltub eelkõige töö iseloomust ja osakonnas kokku lepitud töökorraldusest," selgitas ta. "Vahel võib süvenemist vajavaid tööülesandeid kodust teha olla efektiivsem, kuid meeskonna ühist panust nõudvaid tegevusi võib olla mõistlikum teha füüsiliselt ühes ruumis viibides."
Kuna haridusministeeriumi meeskondade osa töötajaid on sageli Tartus ja osa Tallinnas, siis tähendab see Annuse sõnul, et enamasti osaleb keegi töös ikka Teamsi või mõne muu rakenduse vahendusel.
"Kaugtöö tegemise osakaal on stabiilne ja sõltubki ülaltoodust," sõnas Annus. "Kaugtöö tegemine on ministeeriumi sisekorras ka reguleeritud ning kõik sellega täpsemalt seonduv lepitakse kokku konkreetse teenistuja ja juhi vahel."
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis kasutatakse kodus töötamise võimalust, kuid personalijuht Heili Kärgi sõnul sõltub see neilgi suuresti töö iseloomust ja osakonna töökorraldusest.
"Kõigile ei saa seda alati võimaldada," lausus ta. "Töö efektiivsusele võib olla positiivseid mõjusid, kui laual on süvenemist vajavad tööülesanded, mida on lihtsam kodukontoris teha."
Kaugtöö piiramist ministeeriumis ei ole põllumajandusministeerium Kärgi kinnitusel kaalunud.
Välisministeeriumi ametnikest enamik töötab kontoris
Kaitseministeeriumi töötajate arv ei ole avalik info, aga pressiesindaja Andra Nõlvaku kinnitusel on kõigil oma töökoht ja tühjana need ei seisa.
"Reeglina tehakse tööd ministeeriumis, aga osa tööülesandeid vajab lahendamist väljaspool ministeeriumi ehk siis võimalus teha kontoritööd distantsilt peab säilima. Statistikat me ei pea, meile on olulised töötulemused," lisas Nõlvak.
Kliimaministeeriumis oli oktoobri lõpu seisuga tööl 299 inimest, kellest 200 töötamise koht on ühishoone, ülejäänutel kas kodukontor või hübriid.
Välisministeeriumis on koos välisesindustega kokku 676 teenistujat ja meedianõunik Liisa Tootsi sõnul on kõigil neil töövahendid ja oma töölaud sõltuvalt teenistuskohast kas Tallinnas asuvas peamajas või ühes välisesinduses. Erandiks on need vähesed, kes ei tee tööd laua taga.
"Välisministeeriumis on kaugtöö lubatud, kui tööülesanded seda võimaldavad. Seda võimalust kasutatakse olenevalt töö- või ametikohast rohkem või vähem, kuid tulenevalt välisministeeriumi töö iseloomust töötab suurem osa teenistujaid oma tööajast siiski kontoris," lausus Toots.
Postimehe andmetel on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) umbes 200 teenistujale ette nähtud 133 töölauda ning kontoris on reaalselt keskmiselt kohal sadakond inimest, reedeti veel vähem.
Justiitsministeeriumis leiab samuti aina enam kasutamist hübriidtöötamine, kuid kaugtöö tuleb juhiga kooskõlastada ning märkida nii kaugtööl töötamine kui ka kõik päevased kohtumised Outlooki kalendrisse.
Toimetaja: Karin Koppel