Tulevast aastast on nakkevõrguga püüdjatele tasu ühe kalastuskaardi eest üheksa eurot, jõgedes lõhe ja meriforelli püüdjatel 10 eurot. Liivi, kuuritsa või kadiskaga püügi korral tuleb kalastuskaardi eest maksta neli eurot. Harpuuniga püügi eest tuleb neljaeurone kalastuskaart soetada vaid juhul, kui püütakse Kuremaa järvel või Saadjärvel.

Angerja veekogudes on 2025. aastast kalastuskaardi tasu õngejadaga püügi korral 10 eurot. Ülejäänud veekogudes, kus tohib õngejada kasutada, on tasu neli eurot.

Matsalu rahvuspargis jääb pea kõigi kalastuskaartide tasu muutmata. Ainsana tõstetakse 48-tunnise kalastuskaardi hinda, mille eest tuleb edaspidi tasuda neli eurot. Silma looduskaitsealal kalastajad peavad arvestama üheksaeurose kalastuskaardiga.

Muutmata jäävad vähipüügi ning Kesk-Eesti forellijõgede kalastuskaartide tasud.

Tulevast aastast tõusevad küll tasud neil kalastuskaartidel, mis kehtivad vaid kindlas piirkonnas ja erilistele püügivahenditele, kuid harrastuskalapüük kui selline jääb regionaal- ja põllumajandusministeeriumi teatel endiselt soodsaks ja kättesaadavaks. Harrastuspüügiõigus on pensionäridele ja lastele tasuta ning ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta.

Tulevast aastast saavad lõhe- ja meriforellipüüdjad osta kalastuskaarte ainult 24 tunniks. Sarnane muudatus ootab ees ka Endla looduskaitsealal püügil käivaid kalastajaid. 24-tunniste kalastuskaartide väljastamise eesmärk on saada parem ülevaade ohustatud liikidest ja tundlike loodusalade püügikoormusest.

Koha püük trollimise teel ehk paadi järel lanti vedades on järgmisel aastal Pärnu lahel keelatud. Ajutise kitsendusena tuleb trollida kas Pärnu lahest väljaspool või kasutada Pärnu lahes muid kalapüügieeskirjas lubatud püügimeetodeid.

Ministeeriumi teatel on keeld vajalik, sest Pärnu lahe kohavaru ei ole vaatamata kaitsemeetmetele oluliselt suurenenud. Ministeerium selgitas, et trollimise käigus saadakse ebamõistlikult palju alamõõdulisi kalu ühe mõõdulise kala kohta ja selleks, et alamõõdulised kohad oleksid paremini kaitstud, tasub mõneks ajaks trollimine Pärnu lahes peatada. Varu kõige enam kahjustavad püügimeetodid tuleb asendada säästvamatega seniks, kuni kalavaru taastub.

Alates 2025. aastast on Vasalemma jõe lõigul, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisu säilitatud osadeni, kalapüük lubatud ainult 1. märtsist 31. juulini. Püüda tohib vaid spinningu või lendõngega ning kalastuskaardi alusel.

Pärast Vanaveski paisu ja Ruila paisu likvideerimist on kaladele tagatud paremad rändevõimalused. Seetõttu on tarvis koelmutele suunduvaid ning sealt pärast kudemist tagasi merre ujuvaid kalu kaitsta ka nendes piirkondades, kuhu rändekalad enne ei pääsenud.

Kalastuskaardi nõue aitab lisaks teadlaste katsepüükidele koguda informatsiooni selle jõelõigu püügikoormuse kohta. Kalastuskaarti saab sellele lõigule osta 24 tunni kaupa ning see maksab neli eurot.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu selgitas, et muudatuste eesmärk on muuta harrastuskalapüüki atraktiivsemaks ja suurendada kalavarusid. "Selleks on tarvis ajakohastada kalastajate endi panust neisse vajalikesse tegevustesse ning tõsta püügiõigustasusid," lisas Suu.