Harjumaal on kevadest saadik noad usinasti välkunud, sest üle 100 lapse on oma lõbuks saanud peale tunde käia puutööd tegemas. Mõte lastele nuga pihku pista tekkis Saue noorsoostöötajal Üllar Põllul, nähes, kui vaevaline on laste jaoks kirjutamine.

"Võetakse otsast kinni, et nurk on vale, et pliiats ei kirjuta või ei tööta. Et ei ole seda käe tugevust. Aga nuga on vaja kätte võtta korralikult, tugevalt. Kui tugevalt ei võta, siis ei olegi võimalik midagi teha. Nii et kõigepealt on käsi vaja tugevaks saada," ütles Põld.

Põllu sõnul pole noa käes hoidmine tänapäeval tavaline, aga tegelikult lastele vesta meeldib. Lisaks peenmotoorika parandamisele õpetab puutöö kannatlikkust, harjutab keskendumist.

Reporter Hanneli Rudi sõnul rääkis ta hiljuti ühe kaitseväelasega, kes ütles, et praegu on see aeg, kus poisid tulevad kaitseväkke ja esimene asi, mida neile tuleb õpetada, on saapapaelte sidumine. "Kas see olukord käelise tegevuse koha pealt on nii hull?" küsis reporter Rudi.

"Ma soovin sellele õpetaja edu ja kõva närvi, minul ei ole õnnestunud veel saapapaela sidumist selgeks õpetada. Tänapäeval on olemas krõpsuga paelad, on olemas hea ja kallis BOA-süsteem ja lõppude lõpuks võib teha sõlme umbselt valmis, jalg sisse ja jalg välja. Kui ei ole suurt vajadust, ega inimene siis õpi," vastas Põld.

Algklasside õpetaja Krista Merilo sõnul on õpetajate seas juba aastaid olnud jutuks, et laste käeline tegevus muutub järjest nõrgemaks ja uusi peenmotoorilisi oskusi omandatakse aina kehvemini. Nii tuleb kooli aina enam neid lapsi, kelle jaoks kääridega mööda joont lõikamine on raske või kes ei suudagi pliiatsit õigesti käes hoida.

"Ega minu jaoks vahet ei ole, minu pärast hoia seda kuidas tahad, seda pliiatsit käes, aga siis hakkab käekiri kehvemaks minema. Ja kui käekiri läheb kehvemaks, siis on natukene kehvem ennast väljendada," ütles Järveküla kooli õpetaja Krista Merilo.

Aga mitte ainult, käeline osavus on otseselt seotud lapse vaimse arenguga, sest see arendab mõtlemist, tähelepanu ja keskendumisoskust. Seetõttu peab Merilo laste aina kehvemat peenmotoorikat murekohaks. Samas ei saa lastele tema sõnul midagi ette heita, sest oskuse kinnistumiseks on vaja seda pidevalt harjutada.

"Me võime küll ära õpetada selle, aga kui poes ei ole saapaid, millel on paelad, vaid on krõpsud, kui selga pannes ei ole sul ühtegi nööpidega pluusi, siis see laps ongi ka neljandas klassis hädas oma nööpimisega," sõnas Merilo.

Aga kas ongi vaja õppida oskusi, mida päriselus vähe vaja läheb -– tossud käivad krõpsudega ja pastaka asemel on klaviatuur? Tallinna Ülikooli alushariduse dotsendi Maire Tuule sõnul on lisaks ajutreeningule peenmotoorikal ka väga oluline roll lapse positiivse minapildi kujunemisel.

"Ma saan iseendaga hakkama, ma ei pea kellegi teise järgi ootama, kuni ta tuleb ja teenindab mind. Ehk ma saan olla iseseisev, see annab tohutult positiivse energialaengu ja ta on valmis uusi ja uusi väljakutseid vastu võtma. Aga kui ma iseendaga hakkama ei saa, ma ei saa ise söödud, ei saa riideid selga, ma ei tea, kuidas maailmas toimida, siis kahjuks nad jäävadki passivseks ootajaks, abi vastu võtjaks ja neil on kogu aeg selline tunne, et ma ei saa hakkama, ma parem ei proovigi midagi," rääkis Tuul.

Tuule sõnul on seepärast väga oluline lapsi maast madalast õpetada ise tegutsema, kuigi lapse eest ärategemine on märksa lihtsam.

"See on praegu see, mida me näeme ka lasteaias, et lastevanematel on kogu aeg kiire ja neil ei ole seda viit minutit, et kui laps tuleb lasteaeda, siis anda lapsele aega ise endal riided ära võtta. Palju kiirem moodus on ju see, et mina riietan, laps saab kiiresti lasteaeda, mina saan kiiresti tööle. Aga sellega me teeme väga suure karuteene lapsele. Ta harjub sellega ära, keegi mind teenindab, miks ma peaksin ise endal riideid seljast võtma, kui ma saan alati öelda, et ma ei saa hakkama," rääkis Tuul.