Viimastel aastatel on sagenenud prügiveoga seotud pöördumised konkurentsiameti poole. Mureks on korraldatud jäätmeveo hinnatõus, lisateenuste kõrged kulud, aga ka biojäätmekonteinerite harv tühjendamine ning juhtumid, kus prügi jäetakse üldse ära viimata.

Jäätmeveoga tegelevad ettevõtted on omakorda juhtinud ameti tähelepanu sellele, et jäätmeveohanked on sedavõrd keeruliseks muutunud, et tihti osaleb neil vaid üks ettevõtja ning konkurents üha väheneb.

Konkurentsiamet võttis luubi alla korraldatud jäätmeveo alates 2016. aastast kuni selle aasta märtsini ning selgus, et selle aja vältel on turg kiiresti ühe ettevõtja kätte kontsentreerunud. Käesoleval aastal on Eesti Keskkonnateenustel veopiirkondi 55, Ragn-Sellsil 23, Ekoviril seitse, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel viis ja Lääne-Viru Jäätmekeskusel kolm.

Seejuures on Eesti Keskkonnateenuste turuosa vaadeldud aastatel järjest kasvanud ja ulatub praeguseks 59 protsendini, samas kui teise suurema ettevõtja, Ragn-Sellsi turuosa on alates 2018. aastast järjest vähenenud.

Konkurentsiamet uuris ka riigihangetel osalenud ettevõtete arvu ning ilmnes, et alates 2021. aastast on see pidevalt vähenenud ning tänavu on sagenenud juhtumid, kus hangetel osalebki vaid üks ettevõtja, kelleks on valdavalt Eesti Keskkonnateenused.

Olukorrani, kus turule on jäänud tegutsema vaid üksikud ettevõtjad, on ameti analüüsi kohaselt viinud senine korraldatud jäätmeveo mudel, kus ühele ettevõtjale antakse mitmeks aastaks veoõigus kindlal territooriumil.

"Jäätmeveoturul on konkurents äärmiselt madal ning jäätmeveosektor ei ole uutele potentsiaalsetele konkurentidele piisavalt atraktiivne. Praegused jäätmeveohanked, mille raames on võimalik hankida mitut eri teenust, toimivad turule sisenemise barjäärina ning takistavad ettevõtjate spetsialiseerumist," sedastab analüüs.

Hankel küsitakse teadlikult liiga odavat hinda

Kuna turg on ebastabiilne ja valitseb ebakindlus, on hangetel vähe osalejaid ja hankelepinguid muudetakse sageli. Selle tulemusel ei kajasta riigihangetel tehtud pakkumised sageli teenuse tegelikku väärtust.

"Ka jäätmevedajate sõnul tehakse hangetel pakkumusi sageli umbkaudsete prognooside põhjal ning tihti ka teadlikult liiga madalate hindadega, mida võivad olla soodustanud puudused hanke alusandmetes või KOV-ide vähene eeltöö. Selline olukord kahjustab konkurentsi ja pärsib turu arengut, kuna võimaldab suure turuosaga ettevõtjatel oma positsiooni kindlustada ja takistab uute tulijate sisenemist turule," toob analüüs välja.

Ajavahemikus 2016. aasta algusest kuni selle aasta aprillini on 39 protsenti ehk rohkem kui kolmandikku kõigist sõlmitud hankelepingutest muudetud. Konkurentsiameti hinnangul iseloomustab see jäätmeturul valitsevat ebakindlust.

Samuti märgib konkurentsiamet, et ettevõtjad loovad ka teadlikult barjääre, millega uute tulijate turule sisenemist tõkestada. Näiteks on suure turuosaga ettevõtetel võimalik soodsate hindade abil konkurendid turult välja tõrjuda ehk kasutada röövelliku hinnakujunduse nime all tuntud praktikat. Selline hinnastrateegia on ettevõttele lühiajaliselt kahjumlik, aga panustab sellele, et pärast konkurendi turult välja surumist saab hindu märkimisväärselt tõsta, kuna ettevõte on saavutanud domineeriva või monopoolse seisundi.

"Jäätmeveoturu kontekstis võib röövellik hinnakujundus tähendada olukorda, kus jäätmevedaja pakub riigihankel hinna, mis jääb oluliselt alla omahinna, eesmärgiga vabaneda konkurentidest. Röövelliku hinnakujunduse märke jäätmeveoturul võivad ilmestada ka kõrged lisateenuse hinnad, teenuse halvenenud kvaliteet või turu konsolideerumine," selgitas amet.

Kui üks vedaja suudab hangetel konkurendid madalate hinnaga välja tõrjuda, on tulemuseks turg, kus puudub konkurents ja ka surve pakkuda kvaliteetseid teenuseid mõistliku hinnaga.

Krõbedat hinda on prügivedaja küsinud ka värava avamise eest

Analüüs puudutas ka lisateenuseid, mida koos jäätmeveoga pakutakse, näiteks prügikasti rent ja müük, graafikuväline lisatühjendus, prügikasti transport veokini. värava või tõkkepuu avamine, prügikasti vahetus, konteineri pesu või muu selline.

Tavaliselt pannakse kohustuslikud lisateenused paika riigihanke dokumentides, kuid neid ei loeta korraldatud jäätmeveo hulka ehk neile määratakse hind eraldi.

Konkurentsiamet leiab, et pakkudes selliseid lisateenuseid, mida ei saa konkurentsi seisukohalt mõistlikult asendada, on ettevõtjal turgu valitsev seisund, mille puhul keelab seadus oma positsiooni kuritarvitamise muu hulgas ka ebaõiglaste hindadega.

"Vaatamata sellele on konkurentsiamet tuvastanud viimase aastakümne jooksul arvukaid kordi, kus lisateenuste hinnakujundus on olnud konkurentsiseadusega
vastuolus," tõdeti analüüsis.

Näitena tõi amet välja juhtumid, kus prügivedaja on kehtestanud ebamõistlikult kõrge värava avamise teenuse või konteinerite teisaldamise hinna. See on konkurentsiameti kinnitusel klassikaline näide turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest.

Kuna aga inimestel pole võimalik hankeperioodi jooksul teenusepakkujat vahetada ja mitmed lisateenused on sellised, millest loobuda ei saa, satuvad nad olukorda, kus ollakse sunnitud maksma eri lisateenuste eest märksa kõrgemaid hindu.

Omavalitsus peaks põhjendamatu hinnatõususoovi tagasi lükkama

Amet andis analüüsile tuginedes turuolukorra parandamiseks hulga soovitusi: välja tuleks töötada riigihanke näidistingimused, mille järgi korraldatud jäätmeveoteenust osutada. Ka oleks ameti hinnangul tarvis sõnastada edaspidi sõlmitavates hankelepingutes ühemõttelised lepingu muutmise alused.

"Lepingute muutmise tingimustes tuleks eelkõige selgelt määratleda, kas ja millistel juhtudel on lubatud lepingu tingimusi hiljem muuta. Ka võiks hankedokumentides ette näha kulud, mille osas hinnatõus ei anna alust taotluse rahuldamiseks," soovitas amet.

Kohalikud omavalitsused peaksid konkurentsiameti hinnangul jätma rahuldamata hinnatõusutaotlused, mille asjaolud pidid olema ettevõtjale ettenähtavad, sest ettevõtetel tuleb oma äririske osata prognoosida juba pakkumist tehes.

"Taotlus tuleks lugeda põhjendamatuks, kui sellega koos ei ole esitatud selgeid tõendeid, miks taotletud hinnatõus ettevõtja seisukohalt vältimatu on. Selliste taotluste rahuldamine võib moonutada konkurentsi ja luua ebaausaid eeliseid, mis võivad kahjustada teiste turuosaliste huve," tõdeb amet.

Omavalitsuste järelevalve hankelepingute täitmise üle peaks samuti tõhusam olema. Samuti soovitab konkurentsiamet luua lihtsa ja kasutajasõbraliku kaebuste esitamise süsteemi, et inimesed saaksid jäätmeveol tekkivatest muredest ja ettepanekust hõlpsasti teada anda.

Kliimaministeerium on algatanud jäätmereformi, millega tahetakse konkurentsiolukorda turul parandada. Konkurentsiamet peab muudatusi vajalikuks ja leiab, et Eesti jäätmeturg vajab sekkumist, tagamaks ausat konkurentsi ning õiglaseid hindu.

Ühtlasi soovitas amet lahutada jäätmeveo hanked jäätmekäitluse omadest, et turg oleks avatud võimalikult paljudele ettevõtjatele. Jäätmetasu kogumine ja klienditeenindus peaks olema kohalike omavalitsuste korraldada, sest nii jõuab nendeni ka klientide tagasiside.