Tippametnik Henrik Hololei luksuslik reis perega Doha viietärnihotelli, kus hinna sees ka autojuht. Lisaks kinni makstud reisid Liibanoni, Egiptusesse ja isegi Austraaliasse. Need on vaid mõned infokillud värskest uurimisraportist, mis võtab lahti 54-aastase eestlasest tippametniku tegevuse, aga mida ei ole seni avalikkusele tutvustatud.

"Komisjon ega parlament ei soovi neid asju avalikult arutada. Sellest vaatepunktist meenutab Brüssel vägagi Kremlit – kõik on suletud ja infot ei jagata. Kui olin selle raportiga tutvunud, olin täiesti rabatud," sõnas "Pealtnägijale" väljaande Liberation ajakirjanik Jean Quatremer.

"Pealtnägija" on suhelnud Henrik Hololeiga selle loo tegemiseks alates skandaali algusest enam kui aasta jooksul. Kuigi esialgu andis ta mõista, et soovib teemast rääkida, tuli lõpuks alati ette erinev põhjus, miks kaamera ette tulla ei saa. Seepärast ei leia sellest loost tema nägemust toimunust.

Nii Eestis kui ka Taanis kõrghariduse omandanud legendaarse spordiajakirjaniku Gunnar Hololei poeg on üks Eesti staažikamaid ja kõrgema lennuga ametnikke, mille eest on ta pälvinud teenetemärke peale Eesti ka näiteks Soomes ja Ukrainas, aga valitud ka aasta eurooplaseks. 

Hololei on kuulunud aastate jooksul mitmesse erakonda alates Isamaast ja Mõõdukatest lõpetades Res Publica ja Parempoolsetega, mille liige on ta jätkuvalt ka selle loo tegemise ajal. Ta on pidanud lühiajaliselt isegi majandusministri ametit, kuid laiemale avalikkusele on siiski rohkem tuntud kui Eesti Euroopa tippametnik.

90-ndate lõpust Euroopa asju ajanud Hololei on olnud ilmselt Eesti üks edukamaid diplomaate - ta oli Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase kabinetiülem, pidas seejärel Euoorpa Komisjoni asepeasekretäri ametit ning alates 2015. aastast oli ta Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor.

Meie maailmanurga jaoks on viimaste aastate kõige olulisemad Hololei mõjutatud projektid Rail Baltic ning lennunduses sanktsioonide kehtestamine Venemaale pärast täiemahulise sõja algust. Kuid 2023. aasta märtsis tabab ligi 20 aastat Brüsselis töötanud eestlast skandaal, kui väljaanne Politico avastab n-ö suure rahvusvahelise Qatargate'i skandaali tuules, mille fookuses oli naftariigi väidetav meelehea andmine europarlamendi saadikutele, et ka Hololei käitus imelikult.

Politico ajakirjanik Mari Eccles selgitas: "Sel ajal olin lennundusajakirjanik. Üks mu kolleeg, Samuel Stolton, sai vihje kontaktilt, kes ütles, et tasuks uurida Henrik Hololeid ja Katarit. See vihje oli aga üsna üldine. Otsustasime saata teabehanke Euroopa Komisjonile. Saime tagasi pika nimekirja erinevate inimeste reisidest. Ainus tõeliselt huvipakkuv asi oli see üks Henrik Hololei reis, mille maksis kinni Katar."

"Qatar Airwaysi poolt tasutud reis, mille Hololei oli Euroopa Komisjoni registris deklareerinud, tundus esmapilgul täiesti korrektsena, kuna ta oli seda ametlikult tunnistanud. Ma ei saanud hästi aru, milles viga seisnes," jätkas Quatremer Liberationist.

"Reis toimus ajal, kui ta oma meeskonnaga pidas läbirääkimisi Katari ja EL-i vahelise lennunduslepingu üle. See oli üks väheseid lepinguid, mida Katar ja EL tol ajal üldse arutasid, ning see oli üsna tulus kokkulepe. Teatud Euroopa lennufirmad leidsid, et see avas Qatar Airwaysile ligipääsu Euroopa turule," täiendas Eccles.

Esialgu paistis, et skandaali võetakse tõsiselt ja menetlust alustavad nii Euroopa Komisjon kui ka sellele alluv pettustevastane amet Olaf.

"Mõne päeva pärast teatas komisjon, et huvide konflikti pole. Iga kord, kui tehakse selliseid reise, toimub komisjonis konfliktihinnang, kus otsustatakse, kas see on sobiv või mitte, kas see on kahtlane või mitte. Ja selgus, et Henrik Hololei allkirjastas ise oma reiside kinnitused, väites, et huvide konflikti pole. See lisas loole veel ühe elemendi, mis üllatas kõiki," märkis Eccles.

Henrik Hololei astus peadirektori ametist tagasi ja andis "Aktuaalsele kaamerale" oma seni ainsa intervjuu sel teemal.

"Ma tänases olukorras ei saa jätkuvalt kommenteerida kõiki detaile, aga ma käitusin tolleaegselt kehtivate reeglite järgi, mis on tänaseks ära muudetud," ütles Hololei toona.

Järgnes enam kui aasta kestev vaikus. Tagantjärele on teada, et juba tänavu juulis edastas Olaf uurimise raporti Euroopa Komisjonile, aga ka nemad ei teavitanud avalikkust.

Kuigi uurimisorganid teemat ametlikult kommenteerida ei soovi, siis "Pealtnägijale" teadaolevalt tuleb Euroopa pettustevastase ameti Olafi kokku pandud raportist välja palju küsimusitekitavat.

"Kui olin selle raportiga tutvunud, olin täiesti rabatud. Olaf leidis tõendeid korruptsiooni kohta  Euroopa Komisjoni peadirektori puhul, mis on üks komisjoni kõrgeimaid ametikohti. Olaf pääses ligi ainult Hololei tööalasele meilile ja büroole. Neil polnud õigust minna tema koju, võtta ära isiklik telefon ja arvuti. Seega see, mida Olaf avastas, on jäämäe tipp," ütles Liberationi ajakirjanik Quatremer.

Raportist tuleb välja, et Katar pakkus Hololeile ja tema perele kümneid äriklassi lende, tasutud puhkusi ja isegi kingitusi mitmekümne tuhande euro suuruste summade eest vastutasuks konfidentsiaalse teabe eest, mis andis eelise Katari lennufirmale Qatar Airways.

"Alates 2011. aastast kuni tänaseni võttis ta vastu ja isegi nõudis, et Qatar või näiteks Araabia lennufirmasid ühendav assotsiatsioon rahastaksid tema ja tema naise ning tütre reise, kes vahel teda saatsid," vahendas Quatremer raporti sisu.

Näiteks 2019. aastal, kui Hololei esines avalikkuses Tallinna-Helsingi tunneli või Rail Balticu teemadel, sõitis ta juulis avalikkuse teadmata koos abikaasa ja tütrega Katari poolt kinni makstud reisile Dohase ja peatus luksuslikus Four Seasons'i hotellis, kus üks öö odavaimas toas maksab tuhande euro kanti. Ta palus ette broneerida laua restoranis ja soovis kasutada autojuht Dominique'i, keda küsis nimepidi.

Uurijate vaatluse alla võetud kaheksa aasta jooksul tegi peadirektor 237 välisvisiiti, millest vähemalt 25 maksis kinni otse või kaudselt läbi oma firmade Katari riik. Hololei reisis pea alati äriklassis ja peatus viie tärni hotellides, aga suples vastuvõtjate kulul ka spaades, külastas muuseume ja teemaparke ning nautis luksuslikke õhtusööke. Tihti transportis teda isiklik autojuht.

"2011. aastal korraldati talle turismireis Liibanoni, samuti äriklassis. Liibanonis võõrustas teda Araabia riikide lennufirmade assotsiatsioon, mis korraldas temale ja tema perele reisi läbi terve Liibanoni. See ei olnud üldse ametlik lähetus ja polnud deklareeritud. Tuleme koju tagasi - leiti jälgi täielikult tasutud reisidest Austraaliasse, Kanadasse, USA-sse ja veel enam kui kümnesse riiki," vahendab Quatremer järjekordseid leide.

On märkimisväärne, et toonased reeglid ei keelanud Euroopa ametnikel otseselt sellist vastuvõtja kulul reisimist. Olafi raport toob aga siiski Hololei käitumises välja selge korruptsiooniohu, sest kasu sai ka Katar.

"Qatar Airways'il on õigus vabalt liikuda läbi kõigi EL-i riikide ilma täiendavat luba taotlemata, mis on Katari jaoks tohutu eelis, kuna neil on juurdepääs kõigile Euroopa lennujaamadele. See on 450 miljoni inimesega turg," selgitab Quatremer probleemi olemust.

"Selle lepingu läbirääkimisi alustati 2015. aastal, lepe sõlmiti 2019. aastal ja me leidsime 2. mai kuupäevaga dokumendi, milles Hololei edastab Qatar Airways'ile konfidentsiaalseid andmeid. Teisisõnu, on ilmne, et Qatar Airways teadis läbirääkimistel EL-i läbirääkimispositsiooni. See on nagu pokkerimäng, kus tead oma vastase kaarte."

Segastel asjaoludel kadus uurimisraport mõneks ajaks Euroopa Komisjoni sahtlisse ja avalikkus kuulis sellest esimest korda alles tänavu oktoobris, kui 35 aastat Euroopa teemadel kirjutanud Jean Quatremer dokumendile ligi sai ja vasakpoolses ajalehes Liberation sellest kirjutas. Vastuseks tuli aga ikka ümar kantseliit.

"Raport valmis 2024. aasta juulis. Komisjonil soovitatakse distsiplinaarmenetlus algatada. Komisjon andiski distsiplinaarosakonnale volituse selles küsimuses menetlust alustada," avaldas Euroopa Komisjoni kõneisik Balazs Ujvari komisjoni seisukoha 31. oktoobri pressikonverentsil.

"Olafi raport on juulikuust Ursula von der Leyeni laual olnud, kuid tänaseni pole midagi juhtunud. Ma ei tea, kas te mõistate, et see on tohutult tõsine asi. Tegelikult oleks Euroopa Komisjon pidanud juhtumi edastama kas Euroopa prokuratuurile, mis asub Luksemburgis, või Belgia kohtusüsteemile, et läbi viia täiendavad uurimised ja esitada süüdistus korruptsioonis, sest sellega ju ongi tegemist," põrutas Quatremer.

Ka Euroopa prokuratuur avaldas "Pealtnägijale" saadetud lakoonilises teates, et Euroopa Komisjon või Olaf ei informeerinud neid välja tulnud asjaoludest ja uurimist alustasid nad nüüd hoopis oktoobri lõpus avaldatud artikli põhjal.

"Euroopa prokuratuur hakkab asja uurima. Euroopa prokuratuur on Euroopa Komisjoni peale meeletult vihane, sest nad arvavad, et komisjon ei mänginud ausat mängu, et Olafi direktor Ville Itälä on toime pandud rikkumisi. See, et ta juhtumit Euroopa prokatuurile ei edastanud, on lausa kriminaalkuritegu. Seetõttu on nad väga pahased," selgitas suhteid Euroopa võimukoridorides Quatremer.

Endine peaminister, tulevane Euroopa välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas vastas "Pealtnägija" pärimise peale, kas ta on Hololeiga sel teemal rääkinud, et ei suhtle temaga.

"Ma olen temaga olnud küll ju ühistel üritustel, aga mul ei ole temaga mingit tööalast ega ka eraelulist kokkupuudet," ütles Kallas, lisades: "See on äärmiselt kahetsusväärne. Loomulikult peaks sellistele asjadele reageerima kiiresti ja väga jõuliselt. See on täpselt see, et mis sõnumi me ka Euroopa Komisjonina väljapoole anname."

Quatremer on veendunud, et Hololei peab kohtu ette astuma. "On oluline, et kohus määraks, kas ta oli korruptsioonis süüdi, ja kui vastus on jaatav, siis ta läheb vanglasse. Kuid selle otsustab kohus, mitte mina ega Olaf. Euroopa Prokuratuur esitab süüdistuse, näis, mis saab edasi."

Kaja Kallas möönis, et juhtum mõjub halvasti Eesti mainele. "Selles mõttes ei ole kahtlustki, eriti arvestades seda, et me oleme kogu aeg tahtnud Eestit suuremaks teha ja et meie inimesed oleksid edukad Euroopa süsteemides ja kõrgete kohtadel vastutavatel kohtadel. Et Eestil oleks oma sõnaõigus. Kindlasti see ei mõju sellele hästi," leidis Kallas.

Kui skandaal puhkes, teatas Henrik Hololei, et loobub oma ametist peadirektorina. Küll aga tehti talle soe maandumiskoht Euroopa institutsioonides tipp-nõunikuna. Samal ajal uurimisega reisib ta mööda maailma ja saab selle eest palka 23 000 eurot kuus. 

Quatremer annab veel ühe soovituse probleemi mõistmiseks: "On oluline mõista, kuidas toimib EL: siin ei ole mingit aruandekohustust, nagu öeldakse kehvas prantsuse keeles, see tähendab, et siin ei anta kellelegi aru. Kõik lahendatakse sisemiselt ja eelkõige ei taheta, et kontrolliks keegi väljastpoolt - ei kohtunikud, ei ajakirjanikud ega Euroopa kodanikud."

Ühelt poolt muutis Euroopa Komisjon Hololei juhtumist tõukuvalt reegleid, et peadirektor ise ei saa enam enda reise kinnitada, teisalt andis aga Euroopa prokuratuur mõista, et kui Euroopa Komisjon nendega koostööd ei tee, võivad nende käed jääda selle juhtumi lahendamiseks lühikeseks.

Kolmapäeval vastas "Pealtnägija" päringule Hololei asjus ka erakond Parempoolsed, kelle seisukoht on järgmine: "Henrik Hololei on erakonna realiige. Ta ei ole ühegi erakonna juhtimisorgani liige, ei esinda erakonda üheski ametis ega ole erakonna kõneisik avalikkuses. Uurimise üksikasjadega ei ole erakond kursis ega saagi olla. Erakond saab liikme erakondliku kuuluvuse osas seisukoha kujundada siis, kui õiguslik protsess on ammendava tulemuse andnud."