Lammutustööd Kuperjanovi tänaval käivad, kopp on juba nurgakese ERM-i vanast hoonest endaga haaranud. Muuseum tegutses selles hoones 1993. aastast kuni 2015. aastani ning pärast seda seisis maja kaheksa aastat tühjana.

ERM-i algusajad on aga muuseumitöötajate mällu jäänud kui julgete katsetuste ajad.

"Kohe sain kogeda, et näitusemaja, Eesti Rahva Muuseumi jaoks oli see ikkagi väga äge näituselabor, läbikatsetamiste aeg, ülbete 1990. aastate, julgete ja põnevate näituseideede toomine. Eks me mõtlesime juba selle aja jooksul välja, kuidas uut maja sisustada, mis kaasaegse muuseumielu ja argielu lood peaksid näitusele jõudma," rääkis ERM-i näituste eriprojektide koordinaator Kristjan Raba.

Omal ajal oli endine ERM-i näituste maja justkui kokkusaamiste paik. Muuseumis käis ka palju noori külastajaid nii koolidest kui ka tudengite seast. Samuti oli muuseumi töötajatel põhjust ühes kohas kokku saada – asusid ju muidu ERM-i erinevad hooned mööda Tartut laiali.

Muu hulgas asus Raba sõnul vanas hoones ka piirkonna parim kohvimasin.

"Meie jaoks oli ka oluline see epitsenter, ümber olid ju seltsid, korporatsioonid, kultuuriasutused, teisedki ja selles mõttes oli see ikkagi väga põnev areaal," ütles Raba.

Tartu linnaarhitekti Jiri Tintera sõnul asub endine ERM-i hoone linnaplaneeringu mõttes väga väärtuslikus piirkonnas.

"Kindel on, et me oleme väga tundlikus piirkonnas, me oleme muinsuskaitseala ääres, terve see piirkond arenes koos raudteega 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ja need hooned, mis on siin ümbruses, on valdavalt väga suure tähtsusega ühiskondlikud hooned – erinevad korporatsioonide hooned, Sakala, Ugala, siin on EÜS – ehk sellisesse asukohta pikalt tühi krunt ei sobi," rääkis Tintera.

Linn soovib, et sellel krundil oleks tulevikus ühiskondliku kasutusega hoone. Mis pärast lammutust aga edasi saab, ei osanud Sakala liige Priit Suviste veel öelda, kuid korporatsioonil ei ole kindlat plaani uus hoone sinna peale ehitada. Täpsemaid selgitusi korporatsiooniliikmed ei jaga.