Erikontroll tegi Eesti Energiale keskkonnaalaseid, liigsete rahaliste riskidega ja jaotusvõrgu toimimisega seotud etteheiteid. Andrus Durejko ütles "Esimeses stuudios", et Eesti Energia juhatus on tegelenud raportis välja toodud probleemide lahendamisega juba 2023. aasta aprillist.

"Oleme teinud päris palju, alates Elektrilevi taasühendamisest jaotusvõrgu poole pealt, tuletistehingute strateegia ümberkujundamisest ja tehingute lõpetamisest, oleme loonud kliendilahenduste ja kliendile fokuseeritud jaeettevõtte ja loomulikult oleme tegelenud ka keskkonnanõuetega selle aja jooksul. Teemasid on palju. Ma ei saa öelda, et need on uued, need on olnud igapäevane tegevus meile ja see on andnud piisavalt tööd selle perioodi jooksul," rääkis ta.

Durejko sõnul on lahendused leitud suuremale osale erikontrolli puudutatud probleemidest. Üks tähtsamaid küsimusi, mis on vaja lahendada, on keskkonnanõuete täitmine ehk heitmete normi piiresse viimine Enefit 140 õlitehases.

"Me oleme sellega tegelenud, heitme normi piiridesse viimisega pikalt. Tuleb arvestada, et need on pikad protsessid, investeeringutähtajad ja -kestvused on pikad ja mõju on ka pikaajaline. Ja teine probleem on ka meie vanade põlevkivijaamade heitmed, mis on teatud olukordades ületatud. Me oleme pannud need seadmed tööle režiimil, mis ei ole neile loomupärane ehk sisse-välja lülitamisega. Stabiliseerumine võtab aega ja seal on keskkonnanormide täitmisega probleeme," selgitas Durejko.

Durejko tõdes, et oht, et õlitehas pannakse jäädavalt kinni, kui see ei suuda keskkonnakompleksloas nõutud norme täita, on otsene.

"Keskkonnakompleksloas on kirjas numbrid ja kui neid ei täideta, siis tulemuseks saab olla keskkonnakompleksloa peatamine ja selle seas on käitise seiskamine, kuniks ei ole need parandatud. Need parendustegevused lihtsalt võtavad pikalt aega," märkis ta ja lisas, et Eesti Energia kavatseb seatud normide mõistlikkuse küsimuse alla seada.

"Ma arvan, et ka ettevõtte poole pealt peab olema aus – me ei ole kõiki neid norme ja seadusest tulenevaid võimalusi ära kasutanud. See tähendab seda, et teatud juhtudel ka normid võivad olla ebamõistlikud ja see on ka kindlasti valdkond, mida kavatseme täita. See tähendab, et õigel hetkel oleme jätnud nende normide mõistlikkuse küsimuse alla seadmata. Seda me kindlasti kavatseme teha. See ei tähenda, et me soovime rohkem saastada, vaid pigem on küsimus, kas nende seadmetega on võimalik neid norme täita," selgitas ta.

Durejko kinnitas, et praeguse, 2022. aastal kehtestatud piirnormiga ei ole Enefit 140 õlitehas suutnud õli toota, kuigi on jõudnud sellele lähedale.

"Selle piirnormi täitmisega on meil praegu raskusi. Me oleme sinna investeerinud 2024. aastal päris palju raha ja energiat ja püüdnud ettevõtte heitenorme viia selle normi lähedale, oleme seda ka saavutanud, aga päris selle normini ei ole jõudnud. Aga see norm on ka äärmiselt karm." 1

Durejko märkis, et põlevkivist loobumisega seotud investeeringud on kallid ja tekib küsimus, kas need on seetõttu mõistlikud.

"Sest ikkagi elektrijaamad, mis oma olemuselt enamuse ajast seisavad, sinna panna miljoneid või kümneid miljoneid eurosid, mida me kunagi tagasi ei saa, on valikute küsimus. Sellepärast ka, et me täna tegeleme seadusest tulenevate võimalustega, kuidas seadus võimaldab sellises olukorras käituda ja neid me soovime ka rakendada," ütles ta.

Riskimaandamistehingutega saadud kahju võiks tagasi saada kindlustusest

Erikontroll tõi suurimate puuduste hulgas välja, et Eesti Energia tegi vedelkütuste riskimaandamistehinguid erikontrolli perioodil ebasoodsatel tingimustel, põhjustades sellega olulise kahju – 176 miljonit eurot.

Andrus Durejko saates kellelegi selles süüd ei pannud.

"Erikontrolli raportis on see (vastutuse pool) välja toodud hoolsuskohustuse vaates. Analüüsimata on jäänud n-ö juriidiline pool sellest vastutusest. Ettevõttel on ka vastutuskindlustus ja see ongi see, kus meil võiks olla võimalus osaliselt see raha tagasi saada," ütles Durejko.

"Kindlustuse poole pöördumine eeldab seda, et keegi on jäänud süüdi selles ja see on siis need inimesed, kes tegid otsuseid. Aga nende käest tõenäoliselt raha ei nõuta, vaid see läheb kindlustusele," selgitas ta.

Kindlustusele nõude esitamise eeldus on see, et tütarettevõte Enefit Power pöördub kahjunõudega Eesti Energia poole. Enefit Poweri nõukogu liikmena ütles Durejko, et sellega tegeleb ettevõte siis, kui juriidilise analüüsi järgi oleks see mõistlik. "Me sellega ei tegele, kui puudub perspektiiv sellega edasi liikuda."

Durejko kinnitusel on ettevõte pannud töösse uue riskimaandamisstrateegia.

"Loomulikult on meil mõjud eelmisest strateegiast. Kuna tehti tehinguid neli aastat ette, siis need mõjud ulatuvad veel 2026. aastasse," tõdes ta.

Jaotusvõrgu probleemide lahendamine on käsil

Erikontrolli raport tõi välja ka, et ettevõttes on puudusi, mis ohustavad jaotusvõrgu tööd. Durejko kinnitas, et nende puuduste kõrvaldamisega on tegeletud.

"Üks esimesi projekte, mille ette võtsime, oli see, et viisime jaotusvõrku tagasi kõik olulised varad ehk IT-varad, IT-süsteemid ja ka inimesed, oskusteabe. Selles osas, mis oli mittevastavus seadustele, on korrigeeritud. Ka erikontrolli neljas peatükk ei saanud ühtki punast auditit, see lahendas suure osa nendest probleemidest," rääkis Durejko.

"Mis puudutab varustuskindluse või jaotusvõrgu töötamist, siis seal on rida probleeme, mis on punases auditis. Nendega on tegeletud. Suurendame juhtimiskeskuse võimekust – see on töös. Viimased tormid näitavad, et selles on paranemine toimunud. Samamoodi taasteplaanidega ja riskitavadega on kooskõlastamised, Elektrilevi plaanib saada esimeses kvartalis valmis sellega. Ja ka IT varundussüsteemidega on lahendus leitud," lisas ta.