Selle nädala neljapäeval avaldatud Eesti Energia erikontroll märkis korduvalt, et mitmes Eesti Energia tootmisüksuses ei vasta heitmenormid nõuetele. Seda ka praegu. Enefit 140 õlitootmistehaste puhul plaanib Eesti Energia küsida keskkonnaametilt luba, et nõudeid leevendataks ja et ei peaks tööstusi sulgema.

"Selle parima võimaliku tehnoloogiast tulenevate piirnormide kehtestamine on seadusest tulenev võimalus ja me seda kindlasti kasutame. Enne me ei hakka midagi sulgema. Meil on vaja põlevkivi kasutada, seda nii-öelda selle mastaabiefekti hoidmiseks, ja õlitootmist jätkamita praegu võimalikult suurel hulgal. Aga mitte saastades," rääkis Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist ütles, et normid said ambitsioonikad.

"Tänane küsimus on selles, et osad piirväärtused, mis sai PVT-sse (parim võimalik tehnoloogia) ka panna ja mis on ka varasemates, on olnud liiga ambitsioonikad. Nüüd on küsimus, kas me tahame neid täita, kas me saame neid täita ja kui kiiresti seda on võimalik teha," selgitas ta.

Konisti hinnangul on siiski investeerides võimalik normideni jõuda ja investeerimine võib olla mõistlik.

Investeerimist soovitab ka kliimaministeerium ja keskkonnaamet.

"Kui keskkonnanõuded on täidetud, investeeringud tehakse, siis kindlasti on võimalik põlevkiviõli tootmist ka nendes kõige vanemates Enefit 140 tehastes jätkata. Kui Eesti Energia ei pea seda otstarbekaks, siis Eesti Energia juhatus, ma olen kindel, selle otsuse teeb," ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

"Kui aastaks 2027 ei ole järelpõletusseadmeid ja ei ole nendest nõukogudeaegsetest Moskvitšidest tehtud tänapäevaseid lahendusi, siis on kindlasti keskkonnaametil laual otsus need nõukogudeaegsed tehased sulgeda," ütles keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Omaette küsimus on, kui mõistlik on õlitehastesse investeerida, kui põlevkivist õli tootmine peaks Eestis lõppema aastal 2040.

"Fossiilkütuseid kasutatakse täna. Fossiilkütuseid on planeerinud suurriigid, kellest tuleb kõige enam keskkonnaemissioone, planeerinud kasutada vähemalt aastani 2050 kuni 2060, seega me peaksime ilmselgelt mõtlema, kas me Eestis tahame selle põlevkivi kasutamise ära lõpetada," selgitas Konist.