Oluline 23. novembril kell 21.38:

- Reuters: Ukraina on kaotanud 40 protsenti Kurskis vallutatud alast;

- Trump kaalub oma endise luuredirektori, diplomaadi Richard Grenelli nimetamist Ukraina rahu erisaadikuks;

- Prantsuse välisminister: iga vallutatud ruutkilomeetriga tuleb Venemaa lähemale ka Euroopale;

- Venemaal kustutatakse Ukrainasse sõdima minejatel võlad;

- Deep State: Vene väed lähenevad viie asulale Donetski oblastis;

- Zelenski: Venemaa rünnakud on kahjustanud 321 sadamarajatist;

- Venemaa väidab, et vallutas Novodmõtrivka asula;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1420 sõdurit;

Reuters: Ukraina on kaotanud 40 protsenti Kurskis vallutatud alast

Ukraina on kaotanud Kurski oblastis 40 protsenti alast, mille Ukraina väed ootamatu rünnakuga augustis vallutasid, ütles Reutersile anonüümseks jääda soovinud allikas Ukraina kindralstaabist.

Venemaa on Kurski oblastis edu saavutanud vasturünnakute lainega ning oblastisse on toodud pea 60 000 sõjaväelast, ütles allikas.

"Kõige rohkem on meie kontrolli all olnud 1376 ruutkilomeetrit, nüüd on see ala loomulikult väiksem. Vaenlane teeb aina rohkem vasturünnakuid," lausus allikas.

"Nüüd on meie käes umbes 800 ruutkilomeetrit. Me hoiame seda enda käes nii kaua, kui see on sõjanduslikult mõttekas," lisas ta.

Allika sõnul on Kurskisse jõudnud umbes 11 000 Põhja-Korea sõdurit, kuid suur osa neist on endiselt väljaõpet lõpetamas.

Deep State: Vene väed lähenevad viie asulale Donetski oblastis

Vene väed on lähenemas Donetski oblastis viiele asulale, teatas veebisait Deep State.

Kõige tõsisem on olukord Velõka Novosilka asula juures, kus Vene väed on asunud otserünnakule. Rozdolne asulast suutsid Ukraina väed venelased välja suruda, kuid olukord on seal endiselt väga tõsine, vahendas Deep State.

Lisaks on Vene väed edenemas Maksõmivka, Pustõnka ja Toretski lähedal.

Zelenski: Venemaa rünnakud on kahjustanud 321 sadamarajatist

Venemaa drooni- ja raketirünnakud on alates möödunud aasta juulist kahjustanud Ukrainas 321 sadamarajatits, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Rünnakutega on pihta saanud ka 20 välisriikide tsiviillaeva, lisas ta.

Prantsuse välisminister: iga vallutatud ruutkilomeetriga tuleb Venemaa lähemale ka Euroopale

Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot ütles intervjuus BBC-le, et lääneriikidest liitlased ei tohiks seada Ukrainale sõjalist abi andes punaseid jooni.

"Prantsusmaa toetab Ukrainat nii tugevalt ja nii kaua kui vaja. Miks? Sest meie julgeolek on kaalul. Iga kord, kui Vene armee vallutab ruutkilomeetri, jõuab oht Euroopale ruutkilomeetri võrra lähemale," lausus ta.

Barrot` sõnul võib Ukraina kasutada Prantsusmaa antud pikamaarakette Venemaa vastu enesekaitseks, kuid ta ei täpsustanud, kas Ukraina on seda juba teinud.

Barrot vihjas ka, et Prantsusmaa võib tulevikus toetada Ukraina NATO liikmeks saamist. "Me oleme avatud kutseks, nii et vestlustes oma sõprade ja liitlastega, ja Ukraina sõprade ja liitlastega, me tegutseme selle nimel, et ka nemad tuleksid meie seisukohtadele lähemale," ütles Barrot.

Küsimusele, kas Prantsuse vägede saatmine Ukrainasse oleks punane joon, mida ei olda valmis ületama, vastas Barrot, et Prantsusmaa ei välista ühtki võimalust.

Venemaal kustutatakse Ukrainasse sõdima minejatel võlad

Venemaa juht Vladimir Putin allkirjastas laupäeval seaduse, mille järgi kustutatakse võlad kõigil sõjaväega liitujatel, kes saadetakse Ukrainasse sõdima.

Seadus hakkab kehtima 1. detsembril. Nendel, kes nõustuvad Ukrainasse sõdima minema vähemalt aastaks on võlgade kustutamise ülemmäär 10 miljonit rubla ehk veidi alla 100 000 euro.

Venemaa väidab, et vallutas Novodmõtrivka asula

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Venemaa väed vallutasid Ida-Ukrainas Donetski oblastis Novodmõtrivka asula. Ukraina sõjaväelased ei maininud Kurakhovest põhja pool asuva küla kaotamist, vahendas Reuters.

Kuid hilisõhtuses raportis märkis Ukraina kindralstaap, et see oli kaheksa küla seas, kus Vene väed võitlesid ja üritasid edasi liikuda.

Putin: jätkame raketikatsetusi ka lahingutingimustes

Reedel kaitsekonverentsil esinedes vaidlustas Putin USA väited, et Venemaal on vaid käputäis kiireid ballistilisi rakette, öeldes, et sõjaväel on neid piisavalt, et jätkata nende katsetamist lahingutingimustes ja panna need seeriatootmisesse, vahendas The Guardian.

"[Raketisüsteemi] katsetused on edukalt läbitud ja ma õnnitlen teid kõiki selle puhul," ütles Putin uudisteagentuurile Interfax.

"Nagu juba öeldud, jätkame neid katsetusi, sealhulgas lahingutingimustes, olenevalt olukorrast ja Venemaa julgeolekut ähvardavate ohtude iseloomust, eriti kui arvestada, et meil on selliseid objekte, selliseid süsteeme kasutusvalmis piisavalt laos," ütles Putin.

Samal konverentsil ütles Venemaa strateegiliste raketivägede ülem Sergei Karakajev, et raketid võivad tabada sihtmärke kogu Euroopas.

"Sõltuvalt selle relva eesmärkidest ja laskekaugusest võib see tabada sihtmärke kogu Euroopa territooriumil, mis eristab seda teist tüüpi pikamaa täppisjuhtimisega relvadest," ütles Karakajev.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Venemaa eksperimentaalse ballistilise raketi kasutamist Ukrainas rahvusvaheliseks kuriteoks, pöördudes reedel üle maailma, sealhulgas globaalse lõuna poole, et mõista hukka Venemaa viimane eskalatsioon.

Zelenski ütles sotsiaalmeedias peetud pöördumises, et on juba andnud oma kaitseministrile korralduse pidada liitlastega konsultatsioone, et kindlustada uued õhutõrjesüsteemid, mis võiksid kaitsta elusid uute riskide eest, mida keskmaa raketid põhjustavad.

Meedia: Trump valis Ukraina rahu erisaadiku

USA presidendiks valitud Donald Trump kaalub oma endise luuredirektori, diplomaadi Richard Grenelli nimetamist Ukraina rahu erisaadikuks, kes juhiks läbirääkimisi Venemaa sõja lõpetamise üle, vahendas Reuters.

USA meedia on teatanud varem, et Trump kavatseb välja kuulutada erisaadiku, kes asuks juhtima Moskva ja Kiievi vahelisi rahuläbirääkimisi. Trump rääkis kogu oma kampaania vältel, et kui ta tagasi valitakse, peab ta läbirääkimisi Venemaa sõja kiireks lõpetamiseks Ukrainas.

Grenell on uuele ametikohale kandidaat, ütles Reutersile neli Trumpi üleminekuplaanidele lähedal asuvat allikat.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1420 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 729 720 (võrdlus eelmise päevaga +1420);

- tankid 9419 (+20);

- jalaväe lahingumasinad 19 192 (+36);

- suurtükisüsteemid 20 760 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1254 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1004 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 365 (+105);

- tiibraketid 2764 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 850 (+73);

- eritehnika 3678 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.