Si vis pacem, para bellum – kui tahad rahu, valmistu sõjaks. See fraas on praegu aktuaalsem kui kunagi varem. Venemaa sõda Ukrainas on purustanud kõik illusioonid, et Kremliga on võimalik tsiviliseeritult poliitikat ajada.

Sõda meie koduukse ees nõuab, et Euroopa Liit ehitaks üles iseseisva kaitse. Esimene samm selleks on poliitiline tahe. Paraku on sellest liikmesriikide vahel aastakümneid puudus olnud. Uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu üheks põhiülesandeks saabki Euroopa mugavustsoonist välja raputada.

Et olukorra tõsidust paremini mõista, toome võrdluse vastasleerist. Viimase kümnendi jooksul on Moskva ja Peking suurendanud oma kaitse-eelarvet vastavalt ligi 300 ja 600 protsenti. Euroopa Liidu riigid on samal ajal kaitsekulutusi suurendanud vaid 20 protsenti. Kümne aasta jooksul pole mõned Euroopa NATO-liikmed ikka veel võtnud vaevaks täita eesmärki panustada kaks protsenti SKP-st kaitsele.

Mitmed sõjandus- ja välispoliitikaeksperdid hoiatavad, et Venemaa suudab tahtmise korral järgmise viie aasta jooksul EL-i ja NATO vastu täismahus rünnaku korraldada. Euroopal pole muud võimalust, kui oma julgeolek enda kätesse võtta ja vajadusel ennast kaitsta. Pakume selle kriitilise tähtsusega eesmärgi saavutamiseks välja viis konkreetset sammu.

Esiteks. Vajame ühist Euroopa kaitseturgu

Euroopa kaitsetööstusturg on ebaefektiivne, me raiskame vaid maksumaksjate raha. Liikmesriigid soetavad endiselt 78 protsenti oma kaitsetööstuse toodangust väljastpoolt EL-i, mis pole kaugeltki parim lahendus. Sõda Ukrainas on näidanud, et nii tehnika kui ka laskemoona killustatud tootmine ja puudulikud võimalused sõjatehnika parandamiseks venitavad meie tarneahelad pikaks ja muudavad meid seeläbi kergesti haavatavaks.

Terviklik kaitsetööstusturg peab hõlmama ulatuslikke investeeringuid meie tööstusvõimekusse ja väikese ja keskmise suurusega ettevõttete kaasamist, lisaks tuleb edendada Euroopa-üleseid katkestusteta tarneahelaid.

Sõjatehnika tootmise optimeerimine tähendab ühtseid standardeid relvastuses ja laskemoonas ning vastastikku sertifikaatide tunnistamist. Viimaks peame integreerima Ukraina oma kaitsetööstusturule ja soodustama ühishankeid liikmesriikide vahel.

Teiseks. Investeerigem EL-i kaitsetehnoloogiate tulevikku

Investeeringud uuenduslikesse kaitsetehnoloogiatesse peavad oluliselt suurenema. Nimetagem siinkohal mõned valdkonnad nagu küberkaitse, kosmosetehnoloogia, tehisintellekt, kvant- ja pilvearvutid, asjade internet (IoT), robootika, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia.

Koostöös Atlandi-üleste liitlastega peame arendama ambitsioonikaid projekte nagu ühine raketikaitsekilp, Euroopa tuumakaitsekilp ja DARPA-stiilis Euroopa kaitseuuringute agentuur.

Kolmandaks. Rohkem kaitsekoostööd ja mobiilsust

Peame välja töötama sõjalise mobiilsuse, nii-öelda sõjalise Schengeni. Esimese praktilise sammuna tuleks selleks koostada vastav teekaart.

Samuti peame looma täielikult mehitatud ja varustatud peastaabi, mis ühendaks tsiviil- ja sõjalised vahendid kriisiolukordadeks. EL-i integreeritus oleks reaalses sõjaolukorras meie trump, mida saame rakendada strateegilisest planeerimisest kuni missioonide ja operatsioonide läbiviimiseni.

Neljandaks. Rohkem investeeringuid ja parem taristu

Euroopa Liidu tulevane ja mitme aasta peale laotuv eelarve peab toetama meie kõigi turvalisust ja loetletud kaitselahendusi. Samal ajal tuleb vähendada regulatsioone ja halduskoormust.

Valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta (Euroopa Komisjoni valged raamat on dokument, mis sisaldavad EL-i poolse tegevuse ettepanekuid kindlas valdkonnas) peab esitama konkreetsed ettepanekud Mario Draghi raportis toodud eesmärkide täitmiseks.

Mäletatavasti vajame kaitsevaldkonnas järgmise kümne aasta jooksul 500 miljardi euro suurust täiendavat investeeringut. See tähendab, et tuleb leida ka uusi viise oma programmide rahastamiseks, sealhulgas peame läbi vaatama Euroopa Investeerimispanga (EIP) mandaadi ja täiendavad käibemaksuvabastused. EIP laenud peaksid hoogustama erainvesteeringuid Euroopa kaitsetööstusesse.

Viiendaks. Euroopa hääl saagu kõlama kogu maailmas

Meie julgeoleku nurgakiviks jääb lähedane koostöö Ameerika Ühendriikidega NATO-s. See aga ei vabasta meid, eurooplasi, kohustusest iseseisvalt oma huve kaitsta. Tõeline partnerlus tähendab jagatud vastutust, ühist pingutust ja võrdselt jagatud koormust. Me ei saa lubada, et vaatame käed rüpes pealt, kuidas agressiivsed riigid kogu maailmas relvastuvad.