Rumeenia presidendiks kandideerib 14 inimest. Senisel presidendil Kalus Iohannisel täitub teine ametiaeg ja tema enam kandideerida ei saa.

Küsitluste järgi on kõige populaarsem kandidaat praegune peaminister, Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) juht Marcel Ciolacu. Ta räägib heaolust ja majanduslikust stabiilsusest ning vaatamata korruptsiooniskandaalidele ja kehvale majandusjuhtimisele toetab teda viimase arvamusküsitluse järgi 25 protsenti valijatest.

Teisel kohal on paremäärmusliku Rumeenia Ühtsuse Liidu (AUR) juht George Simion keda toetab 19 protsenti valijatest. Nagu ka paljud teised populistlikud poliitikud, räägib Simion, et ees on valik, kas välisriikide huvidele alluv vana poliitiline eliit, või tema kui süsteemiväline poliitik, kes kaitseb Rumeenia majandust ja suveräänsust.

Vaatlejad märgivad, et valimiskampaanias ei ole eriti räägitud ühe või teise kandidaadi poliitilistest seisukohtadest ega ideedest majanduse turgutamiseks, vaid on arutatud näiteks Ciolacu kalleid lennureise ja Simioni kohtumisi Vene luurajatega, mida ta ise eitab.

Rumeeniat on NATO-s peetud usaldusväärseks liitlaseks ning Euroopa Liidus riigiks, mis järgib reegleid. Sellega on Rumeenia erinenud Ungarist, Slovakkiast ja Bulgaariast, kellele heidetakse ette õigusriigi põhimõtetest taganemist ja Venemaa poole kaldumist. Nüüd võib aga ka Rumeenia maine muutuda.

"Huvitaval kombel näeme Rumeenias, nagu ka teistes riikides, kasvavat rahulolematust laiema poliitilise klassi suhtes. Seega on üsna suur tõenäosus, et Rumeenia ühtsuse liidu kandidaat Simion, pääseb teise vooru," ütles analüütik Radu Magdin.

Kui pühapäeval ükski kandidaat piisavalt hääli ei saa, toimub kaheksandal detsembril presidendivalimiste teine voor. Vahepeal on aga ka parlamendivalimised ja seal prognoositakse head tulemust Simioni parempopulistlikule erakonnale.

Presidendivalimiste tulemus mõjutab ka nädala pärast toimuvaid üldvalimisi.