Lätis on praeguseks valitsuse heakskiidu saanud 2,1 miljardi euro ehk 57 protsendi Euroopa Liidu fondide raha kasutamine. Jutt käib kuni 2027. aasta rahastusperioodi eraldistest. Projektide hilinemisel on palju põhjuseid - bürokraatia, tõrked hangete läbiviimisel, vastuolulised nõuded, muudki. Alles hiljuti tegi valitsus Euroopa Komisjonile ettepaneku jagada ümber 550 miljonit eurot Euroopa Liidu programmide raha nende projektide kasuks, mille teostamiseks ollakse paremini valmis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Transpordiministeeriumi hilinemine on rahas juba 450 miljonit eurot, mis mõjutab ka üldist majandusarengut. Nagu ka teised venivad projektid. Näeme, et majandus ei arene nii kiiresti ja investeeringuid tehakse aeglasemalt, kui oleks vaja," ütles Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

Hilinemisi on pea kõigis ministeeriumites, näitab rahandusministeeriumi ülevaade. Juba 7. jaanuaril soovib valitsus arutada mitte enam valdkondade kokkuvõtlikke kasutamata investeeringusummasid, vaid hilinevaid projekte konkreetselt.

"Oleme kasutusele võtnud umbes poole fondide rahast, mis oleme kavandanud. Loomulikult on kõige selle taga 101 erinevat põhjust, kuid lahenduseks võiks määrata konkreetse tähtaja, milleks siis heakskiit on või mitte," ütles Läti majandusminister Viktors Valainis.

Kui kohapeal võib viivituste tagamaid mõista, siis väljaspoolt vaadates paistab olukord keerulisem - mismoodi taotleda uute fondide raha, kui juba eraldatutki ei suudeta tulemuslikult ära kasutada.

"Euroopat ei huvita meie põhjendused, arvud räägivad ise enda eest. Loomulikult ma selgitan, et sõda kestab ja oleme Venemaa kõrval ja paljugi on muutunud, eriti transiidi valdkonnas. Tean neid muutusi väga hästi ja loomulikult põhjendan, kuid tulemused ei võimalda seda. Püüangi teile selgitada, et võitlen kui lõvi, kuid ma ei suuda muuta, et arvud räägivad vastu sellele, mida soovin öelda," rääkis Läti peaminister Evika Silina.

Lihtsalt käega lüüa rahale ka ei saa, sest kavandatud investeeringuid on väga vaja. Ajal, mil uue aasta eelarve defitsiit kõigub lubatu ehk kolme protsendi piirimail, seisab osa rahast lihtsalt jõude.