"Kahjuks pilt on juba pikemat aega sama, venelased vaikselt suruvad. Kui vaadata kaarti, siis põhiline jõupingutus ongi Ukraina väejuhatuse hinnangul Donetsk ja Luhansk, ja suunaga Dnepri ja Harkivi kaudu ikkagi riigi südamesse," ütles Laneman.

"Kõik see, mis toimub põhja pool ja ka lõuna pool, on toetavad operatsioonid. Endiselt üritatakse suruda riigi südamesse. Tõenäoliselt esmane eesmärk on ikkagi Donetski ja nende kahe oblasti äravõtmine, aga on ka märke, et tahetakse minna edasi," sõnas ta.

Laneman rääkis samas, et venelaste edenemine rindel toimub väga väikeste sammudega. "Jutt on keskmiselt kompanii tasemel operatsioonidest. Isegi kui me vaatame neid võimalikke ümberpiiramistaskuid, siis need on mõne kilomeetri suurused ühtepidi ja teistpidi," rääkis Laneman.

"Aga see foon on halb ja põhjused on lihtsad - Ukrainal ei jätku vägesid," ütles ta.

Laneman rääkis, et ukrainlaste kauglöökide võimekuse ühe suurem arenemine on pannud venelased sundseisu ja seetõttu taolisi väikeste üksustega rünnakuid, mida toetavad suurtükid, Venemaa poolt läbi viiaksegi. "Suurte läbimurdeoperatsioone tegemiseks on vaja koondada vägesid. Ja need on kohe hea sihtmärk, arvestades Ukraina kauglöögivõimekust. Nii, et see edu on mõnes mõttes neil võib-olla sunnitud lähenemine, aga selline metoodiline teerulli moodi surumine, see kahjuks on jätkunud," lausus Laneman.

Laneman ütles, et USA luba rünnata USA rakettidega Venemaal asuvaid sihtmärke on mõjunud hästi ukrainlaste moraalile ja seda on kohe ka agaralt kasutama hakatud.

Saatejuht Reimo Sildvee küsis Lanemanilt, mida arvata sellest, et Kurskis on venelased 40 protsenti aladest tagasi vallutanud.

Laneman märkis, et ülejäänud on endiselt ukrainlaste käes. "Ja see, et seal lahingutegevus käib, see ikkagi seob Vene vägesid," sõnas Laneman.

Rääkides sellest, et USA on lubanud hakata tarniima Ukrainala jalaväemiine, ütles Laneman, et see on isikoosseisu vähesuse käes vaevlevale Ukrainale kindlasti abiks.