Oluline esmaspäeval, 25. novembril kell 21.04:

- Le Monde: Prantsuse ja Briti valitsus taastasid arutelu vägede Ukrainasse saatmise üle;

- Ukraina süütas droonirünnakuga Kaluuga naftabaasi;

- Moskva teatas 23 Ukraina drooni allatulistamisest;

- Vene sõjablogijad väitsid, et Moskva vallandas valeinformatsiooni edastanud kindrali;

- Ukraina välisminister kutsus lääneriike suurendama õhutõrjetarneid;

- Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga ühe raketi- ja 48 õhurünnakut;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit.

Le Monde: Prantsuse ja Briti valitsus taastasid arutelu vägede Ukrainasse saatmise üle

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on taasalustanud dialoogi lääneriikide vägede saatmise üle Ukrainasse, teatas Prantsuse ajaleht Le Monde viitega nimetuks jääda soovinud allikatele.

"Pidades silmas USA võimalikku taandumist Ukraina toetamisest seoses Donald Trumpi naasmisega Valgesse Majja, ei välista Pariis ja London Ukrainat toetavas koalitsioonis juhtrolli võtmist," kirjutas leht.

"Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel jätkuvad arutelud kaitsekoostöö üle, eelkõige eesmärgiga luua Euroopas liitlaste tuumikrühm, mis keskenduks Ukrainale ja laiemale Euroopa julgeolekule," ütles Briti sõjaväeringkondadest pärit allikas.

Allikate sõnul pole sellist plaani kunagi välistatud ning see on viimastel nädalatel isegi tugevamaks muutunud. Eelkõige tugevnesid need jutud pärast Briti peaministri Keir Starmeri visiiti Prantsusmaale 11. novembril.

Ka Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles, et riik ei välista lääne vägede saatmist Ukrainasse. Ta märkis intervjuus BBC-le, et liitlastel ei tohiks Ukrainale abi andmisel olla punaseid jooni.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron tõstatas juba selle aasta 27. veebruaril võimaluse, et Euroopa riigid saadavad Ukrainasse vägesid, öeldes, et "midagi ei saa välistada". Mitmed riigid olid sellele siis vastu, eelkõige Poola ja Tšehhi, aga ka Saksamaa ja Ühendkuningriik, märkis Ukraina väljaanne Liga.net.

Sama väljaanne meenutas ka, et Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles 2. oktoobril Poola raadiole, et riik kaalub sõdurite saatmist Ukrainasse, peamiselt küll selle lääneossa täitma mittesõjalisi ülesandeid. Otsust selle kohta pole aga siiani tehtud.

Vene sõjablogijad väitsid, et Moskva vallandas valeinformatsiooni edastanud kindrali

Vene sõjablogijad väidavad, et Moskva vallandas kindral Gennadi Anaškini, kes juhtis Siverski lähistel tegutsevaid Vene vägesid. Vene blogijad teatasid, et hiljuti hakkas Siverski lähistelt tulema teateid Vene vägede edust, need teated aga ei osutunud tõeseks. 

Silmapaistev Vene blogija Rybar ütles, et lisaks ebatäpsetele aruannete esitamisele paiskas Anaškin rindele ka halvasti koolitatud ja varustatud üksused. Kreml pole Anaškini vallandamist kinnitanud ega ümber lükanud. 

Ukraina süütas droonirünnakuga naftabaasi Kaluugas

Ukraina droonirünnak tabas ööl vastu esmaspäeva Venemaal Kaluuga linna servas paiknevat naftabaasi, mis süttis põlema.

"Täna öösel hävitasid õhukaitsejõud Kaluuga äärelinnas kolm drooni. Droonirusude allakukkumiskohas, tööstusettevõtte territooriumil puhkes tulekahju," teatas Kaluuga oblasti kuberner Vladislav Šapša oma sotsiaalmeediakonto vahendusel.

Kuberneri kinnitusel inimesed rünnakus viga ei saanud.

Vene sotsiaalmeediakontode teatel sai tabamuse ettevõtte Kaluganefteprodukt, kus süttis kütusemahuti.

More from Kaluga https://t.co/5aT3QnEuNX pic.twitter.com/mGPwnPMJ9V

— MAKS 24 (@Maks_NAFO_FELLA) November 24, 2024

Kiievi teatel sai tabamuse ka kompleks, kus toodetakse rakettide jaoks kõrgtehnoloogilisi komponente. Ukraina teatel moderniseeritakse seal ka vanemat Vene sõjatehnikat, mis saadetakse siis Ukrainasse rindele, vahendas The Telegraph. 

Moskva teatas 23 Ukraina drooni allatulistamisest

Vene õhutõrje tulistas ööl vastu esmaspäeva Kaluuga, Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblasti kohal alla 23 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium esmaspäeval.

Ministeeriumi teatel hävitas õhutõrje Kaluuga oblasti kohal kaheksa, Kurski oblasti kohal seitse, Brjanski oblasti kohal viis ja Belgorodi oblasti kohal kolm drooni. 

Põhja-Korea laiendab Venemaa tarvis raketitootmist

Põhja-Korea laiendab  olulist relvatööstuskompleksi, mis toodab Venemaa Ukrainas kasutatavaid lühimaarakette, jõudsid teadlased satelliidipiltide põhjal järeldusele, kirjutas esmaspäeval portaal Unian.

11. veebruari tehasena tuntud ettevõte kuulub Ryongsongi insenerikompleksi Hamhŭngis, Põhja-Korea suuruselt teise linna idaosas, kirjutab Reuters.

James Martini tuumarelva leviku tõkestamise uuringute keskuse (CNS) kaastöötaja Sam Lair ütles, et tehas on ainus, mis toodab  ballistilisi tahkekütuserakette Hwasong-11. Seda raketti, mida läänes tuntakse KN-23 nime all, kasutas Venemaa rünnakutes Ukrainale.

Ukraina välisminister kutsus lääneriike suurendama õhutõrjetarneid

Ukraina välisminister Andri Sõbiha kutsus pühapäeval Kiievi partnereid suurendama õhutõrjerelvade tarneid tugevdamaks Ukraina selle valdkonna võimekust hoolimata Vene režiimi juhi Vladimir Putini šantaažist ballistiliste rakettidega.

"Ukraina partnerid peaksid tegema täpselt vastupidist: lükkama tagasi šantaaži, suurendama toetust ja tugevdama Ukraina õhukilpi süsteemidega, mis on suutelised kinni püüdma sellised raketid," kirjutas ta sotsiaalmeediaplatvormil X.

Sõbiha märkis, et "Putin üritab kõiki Ukraina toetamisest eemale peletada".

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas varem, et Kiiev peab partnerriikidega läbirääkimisi täiendavate õhutõrjesüsteemide tarnimise üle.

Zelenski sõnul teevad Ukraina eksperdid partneritega tööd, et selgitada välja kõik üksikasjad raketi kohta, millega Venemaa ründas 21. novembri hommikul Dnipro linna.

Samuti tehakse tööd selleks, et "üheskoos leida vastus sellele Venemaa eskaleerivale sammule", lisas ta.

Zelenski sõnul on maailmas olemas õhutõrjesüsteemid, mis suudaksid kaitsta ka selliste Vene rakettide eest.

President rõhutas, et Venemaa peab tundma, et igal tema sammul sõja laiendamise suunal  on tagajärjed.

"Tagajärjed on meie tegevus rindel, meie sõdurites, meie üksustes ja ka maailma tegevuses. Me ei saa anda Putinile aega kohanemiseks," lausus Zelenski.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga ühe raketi- ja 48 õhurünnakut

Vene sõjavägi korraldas ööpäevaga ühe raketi- ja 48 õhurünnakut, teatas pühapäeva hilisõhtul Ukraina kindralstaap.

Vaenlane kasutas rünnakutes nelja raketti ja 54 liugpommi. Ukraina üksuste positsioonide vastu kasutati ka 540 kamikaze-drooni.

Rindel leidis pühapäeval aset 198 lahingkokkupõrget, neist 57 Kurahhove suunal. Venemaa Kurski oblastis lõid ukrainlased tagasi 21 vaenlase rünnakut, lisas kindralstaap.

Harkivi suunal ründasid Vene üksused kuus korda, Kupjanski suunal 11, Lõmani suunal  20, Kramatorski suunal neli, Toretski suunal üheksa, Pokrovski suunal 41 ja Vremevski suunal 14 korda.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 732 350 (võrdlus eelmise päevaga +1610);

- tankid 9429 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 19 236 (+27);

- suurtükisüsteemid 20 787 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1254 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1004 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 480 (+114);

- tiibraketid 2764 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 948 (+84);

- eritehnika 3681 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.