Juulis ametisse asunud Kristen Michali juhitava valitsuse koalitsioonilepingus seisab, et valitsus vähendab reguleerimist ja kehtestab reegli, et iga uue ettevõtetele halduskoormust toova nõude kehtestamiseks on vaja üks olemasolevatest nõuetest kehtetuks tunnistada.

Koalitsioon määras asja eest vastutama justiitsministri ja Eesti 200 liikme Liisa Pakosta. Tema sõnul on ministeerium võtnud plaani täiendada hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) niimoodi, et tulevikus sisaldaks see nõuet iga uue piirangu puhul mõni piirang maha võtta. Seda nii ettevõtetele kui ka füüsilistele isikutele. 

Augustis saatis justiitsministeerium teistele ministeeriumitele välja kirja palvega anda sisendit, kuidas võiks midagi sellist ellu viia. Pakosta sõnul tõi see küsimus väga palju vastandlikku tagasisidet, kuidas ja mida teha.

"Praeguseks oleme ettepanekud kokku saanud. Justiitsministeeriumi ametnikud analüüsivad neid, esmane pilt on kokku pandud. Jaanuaris on töökava järgi välja tulemas ettepanek, kuidas see täpselt korraldada," ütles Pakosta ERR-ile.

Justiitsministri sõnul on kõige mõistlikum panna HÕNTE-sse reegel, et justiitsministril on õigus tagasi lükata eelnõu, mis samaaegselt uue koormuse seadmisega ka mingit koormust ei vähenda.

Pakosta nentis, et kuigi ettevõtted soovisid, et lisanduv ja maha võetav regulatsioon oleksid võrdsed, siis reaalsuses pigem nii olema ei saa, sest hindamine võtaks liialt ressursse. "See eeldaks mitme uue inimese töölevõtmist, kes hakkaks kõike kaaluma. Sellel ei ole päris sügavat mõtet," märkis Pakosta.

"Kui me saame käima põhimõtte, et üks sisse, üks välja, siis me juba oleme ka väga palju edasi saanud võrreldes senisega," märkis minister. "Meil on tänavu juba 155 eelnõu läbi käinud. Võta ette, kui 155 asja oleks juba maha läinud, oleks tulemus võimas."

Samas on Pakosta sõnul asjas veel mitmeid asju läbi mõtlemata. Näiteks, kas ministeeriumid peaksid uute reeglite kehtestamisel maha minevate reeglite puhul arvestama vaid enda haldusala seadustega või võiks ka ette panna mõne teise ministeeriumi haldusala piirangu.

Samuti on küsimus, et kui ministeerium tahab uue piirangu kehtestamiseks maha võtta mõne piirangu, mida puudutatud sihtgrupp säilitada tahab, mis siis saab? Kas uus piirang jääb üldse ära või leitakse mõni muu asi, mis tühistada.

Pakosta sõnul vajaks niigi Eesti õigusloome tava tervikuna põhiseadusega taas rohkem kokku viimist, sest kahetsusväärselt tihti on tekkinud halduskoormust suurendavaid olukordi, kus lahendus otsib probleemi.

"Sageli me näeme sellist asja, et on mingi mure. Aga me teeme siis aruandluse, hakkame mõõtma, kui palju näiteks mingeid jäätmeid tekib või mingit muud asja. Sellega me justkui lahendame olukorda. Tegelikult see ei lahenda olukorda, vaid tekitab aruandluse," rääkis Pakosta.

"Siis on tunne, et midagi on tehtud. Tegelikult ei ole. Aga linnuke on kirjas. See on see, mis massilist halduskoormust juurde tekitab. Mille kohta ka ettevõtjad sageli küsivad, et mis mõttes? Mis kasu sellest on? Mis teete nende andmetega, mis me teile anname?" märkis Pakosta.

Majandusministri toetus

Reformierakondlasest majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis jälgitakse, et muudatused Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ei vähendaks, siis piirangute mahavõtmise plaan uute kehtestamisel jäi peamiselt justiitsministeeriumi sisustada.

Keldo sõnul tema mõtet toetab.

"Ettevõtjad ja inimesed tunnevad, et tihti avaliku sektori poolt proovitakse ja soovitakse erinevaid asju reguleerida võimalikult täpselt. Ja nüüd ongi küsimus, et kas alati kogu see reguleerimine nii täpseks ja detailseks on põhjendatud ning vajalik," märkis Keldo.

"Kui on võimalik, et kuskil on mingid regulatsioonid, mis on ajale jalgu jäänud või ajas muutunud, siis me neid ei pea ka enam kehtestama. Ma arvan, et see tendents tervikuna on väga tervitatav," lisas Keldo.