Halduskoormuse ohjamiseks kehtestas valitsus eelmisel kevadel nii-öelda "üks nõue sisse, üks välja" reegli. See tähendab, et iga uue nõude kehtestamisel inimestele või ettevõtetele tuleb samal ajal ka mõni kehtiv nõue kaotada.

See hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas sätestatud reegel kehtib kõigi valitsusest tulnud õigustloovate aktide kohta, olgu nad seadused või määrused.

Halduskoormus on lihtsustatult kõik see aeg, energia ja raha, mis kulub riigi kehtestatud nõuete täitmiseks, tõestamiseks ja nendega kursis olemiseks.

Riigi halduskoormus on lihtsustatult öeldes aeg, raha ja vaev, mis kulub riigi seaduste, reeglite ja nõuete täitmiseks ning nende administreerimiseks. Iga seadus ja reegel loob paratamatult mingisuguse koormuse, kuid probleem tekib siis, kui koormus muutub ebamõistlikult suureks ehk toimub ülereguleerimine.

Eelmise aasta maist detsembrini rakendati seda "üks sisse, üks välja" põhimõtet kokku 34 seaduseelnõus. Eelnõud, kus reeglit rakendati, sest halduskoormus inimestele või ettevõtetele suurenes, moodustasid kõigist eelnõudest kokku kolmandiku.

55 eelnõu puhul reeglit ei rakendatud, sest halduskoormus jäi samaks või vähenes. Kõigist eelnõudest moodustasid need umbes poole.

Kaheksal juhul oli tegu ka erandiga, kus reeglit ei pidanudki rakendama. Sellist erandit lubatakse näiteks, kui riik rakendab välislepingut või kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku olulise vajaduse tõttu.

Justiits- ja digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse juhataja Margit Juhkam rääkis, et kui alguses suhtuti nõndanimetatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglisse skeptiliselt ja arvati, et sel puudub mõju, siis nüüd tajutakse, et tänu sellele kohustusele on riigi seadusloomes hakatud halduskoormuse teemat siiski tõsisemalt võtma.

"Pärast halduskoormuse tasakaalustamise reegli kehtestamist oleme täheldanud, et mõningatel puhkudel jäetaksegi kohustused kehtestamata, sest ei leita kiirelt vähendamise võimalust. Kohustuse kehtestamine lükatakse edasi või langeb selle vajadus vähemalt mõneks ajaks laualt üldse ära. Siin näeme reegli rakendamisel soodsat ja positiivset kõrvalmõju," rääkis Juhkam.

Konkreetse näitena halduskoormuse vähendamisest "üks sisse, üks välja" põhimõtte abil tõi Juhkam näiteks kalapüügiseaduse hiljutised muudatused. Uuenduste abil kaotas riik nõude, mis käskis kaluritel esitada laeva merekõlblikkuse tunnistuse kalapüügiloa taotlemisel. Paberdokumentidest loobumine hõlmas ka kalalaevatunnistuste asendamist kaasaegsete elektrooniliste lahendustega.

Kuigi paberimajandus kahanes, tõi sama kalapüügiseadus osale ettevõtjatest kaasa uudseid kohustusi. Alla kaheteistkümne meetri pikkuste laevade omanikud peavad nüüdsest paigaldama oma alustele asukoha jälgimisseadmed, selgitas Juhkam.

Üks näide on veel ka loomakaitseseaduse muutmise plaanist. Seal peaks halduskoormus kasvama, sest kanade puurispidamise keelustamisega kaasnevad tegutsevatele munatootjatele kulud seoses tootmise ümberkujundamisega. Halduskoormuse tasakaalustamiseks kavandatakse olemasolevat halduskoormust aga vähendada sellisele loomapidajale, kes tegeleb nutria või tšintšilja pidamisega peamiselt liha tootmise eesmärgil.

See, kas seaduseelnõuga kaasneb halduskoormuse kasv või mitte ning milline seadusepügal uue nõudega kehtetuks tunnistatakse, peab heas õigusloome eeskirjas kokku lepitud reegli järgi olema välja toodud seaduseelnõu seletuskirja alguses.

Riigikogus algatatud eelnõudes põhimõtet ei rakendata

Juhkam selgitas, et seda, kas mõni seaduseelnõu üldse suurendab halduskoormust või mitte, otsustab eeskätt eelnõu koostaja. Justiits- ja digiministeerium vaatab aga kooskõlastusringiel eelnõud üle ning ministeeriumi mõjuanalüüsi nõunikud esitavad ka oma arvamuse halduskoormuse võimaliku kasvu kohta. 

Kui teisel kooskõlastusringil selgub, et halduskoormus eelnõuga kasvab, kuid tasakaalustavad meedet ei ole ette nähtud, siis jätab justiitsministeerium Juhkami sõnul eelnõu lihtsalt kooskõlastamata.

"On olnud mitmeid juhtumeid, kus eelnõu koostaja on hinnanud, et halduskoormus ei kasva, kuid meie poolt läheb tähelepanek, et see siiski kasvab ja tuleks leida vähendamise võimalusi," ütles Juhkam.

Ametnik tõdes, et tihtipeale ei ole üldse kõige lihtsam kindlaks teha, kas mõne eelnõuga halduskoormus siis kasvab või ei kasva.

"Halduskoormuse määratlemine ei ole kõige lihtsamate kilda kuuluv ülesanne, siin võib olla hallalasid, kus tekib küsimus, kas see on olemasolevat süsteemi arvestades halduskoormuse kasv või mitte," tõdes ta.

Päris kõik õigusaktid siiski justiits- ja digiministeeriumi sõela ei läbi. Nii näiteks kehtib see tasakaalustamise nõue ainult valitsuse algatatud õigusaktidele. Juhul kui eelnõu algatatakse aga riigikogus, siis seal keskne halduskoormuse kontroll puudub.

"Näiteks on eelnõu, kus muidu halduskoormust kasvatavat nõuet ei ole ja riigikogu menetluses mõni kohustus lisatakse, siis seal seda reeglit eraldi ei rakendata," rääkis justiitsministeeriumi ametnik.

Samuti ei ole tee justiits- ja digiministeerium halduskoormuse kontrolli ka ministri määruste puhul. Selliste määruste puhul on Juhkami sõnul iga ministeeriumi enda vastutada, et reegel oleks rakendatud ja lisanduva koormuse korral oleks ette nähtud päriselt ka kuskil mujal halduskoormuse vähendamine.

Seda, kas ja kuivõrd päriselt ka ministri määruste puhul "üks sisse, üks välja" põhimõtet rakendatakse, justiits- ja digiministeerium üldse ei teagi. "Me ei saa öelda, et keegi ei rakenda, nii palju saan öelda," ütles Juhkam.

Justiitsministeerium viis läbi ka laiaulatusliku määruste revisjon

Eelmisel aastal tehti esimest korda ka ulatuslikum määruste revisjon, mille eesmärk oli samuti vähendada liigset halduskoormust ettevõtjatele ja inimestele.

Määruste revisjoni käigus vaadati üle kõik riigi teatajas 2025. aasta 1. mai seisuga avaldatud 4009 määrust. Tuvastati 304 määrust, mis pidid justkui kehtima, kuid mille sisuline rakendamine oli tegelikult lõppenud või poleks olnud üldse vaja regulatsiooni määruse tasandil kehtestada.

"Riigi Teatajas on nüüd kehtivana esitatud need määrused, mis peavadki kehtima, see on suur väärtus," märkis Juhkam.

Ühtlasi leidsid ministeeriumid 327 määruses ka võimalusi halduskoormuse vähendamiseks. Justiitsministeeriumi ülevaatest selgub, et suur osa halduskoormuse vähendamise võimalustest puudutas toetuse andmise tingimuste lihtsustamist, samuti kaotati näiteks dubleerivaid nõudeid õigusaktides.

Juhkam rääkis, et nüüd on ministeeriumidel plaanis neid määruseid muuta, et halduskoormust saaks vähendada.

"Ootame hetke, millal need seadusemuudatused saab ära kavandada. Töö nende teemadega veel natuke aega jätkub," ütles ta.